Jätkustuulikust eluviisist rääkides keskendutakse sageli eeskätt üksikisiku tegevustele: kuidas vähendada iseenda tarbimise ja tegevuste mõju keskkonnale?

Selline lähenemine on igati mõistetav, kuna paljudes valdkondades on keskkonnasõbralike otsuste tegemine inimese enda valik ja tarbijana saab igaüks vähendada oma tegevuste mõju keskkonnale.

Üheks keskkonnasõbraliku eluviisi kriitikaks on aga asjaolu, et isegi kui teha kõik keskkonna mõttes “õigesti”, siis nende tegevuste mõju on suures pildis raske näha. Tegelikult ei taandu keskkonnasõbralik käitumine muidugi ainult prügi sorteerimisele ja plastkõrte vältimisele, vaid on pigem mõtteviis, mis hõlmab üha rohkem erinevaid valdkondi.

Aina enam ettevõtteid ja organisatsioone võtavad täna arvesse oma tegevuste mõju keskkonnale ning püüavad läbi rohelisemate lahenduste või nutikama majandamise oma “jalajälge” vähendada. Üheks selliseks valdkonnaks, kus viimastel aastatel on üha enam hakatud keskkonnasõbralikuma majandamise peale tähelepanu pöörama, on igasugu festivalid ja rahvaüritused.

Eesti suurima festivali korraldajad on juba mitmendat aastat lähtunud korralduses keskkonnasõbralikest põhimõtetest, püüdes läbi nutikama majandamise ja selge kommunikatsiooni läbi vähendada festivali keskkonnamõju. Näiteks suudeti tänu korraldusmeeskonna ja külastajate panusele vähendada kõigest aastaga festivalil tekkivate jäätmete hulka poole võrra (jutt käib tonnidest!).

Rohegeeniuse ja Eesti Pandipakendi ringmajanduse podcast’i kolmandas episoodis käis meil külas Viljandi pärimusmuusika festivali rohepealik Kirsika Merismaa, kes rääkis Viljandi folgi näitel, kuidas ka tuhandete külastajatega festivali korraldades on võimalik rohelisi põhimõtteid järgida.

Milline on olnud Viljandi folgi korraldusmeeskonna kogemus keskkonnasõbralike lahenduste proovimisel, mida mujal maailmas tehakse ning kuidas kõigest aastaga festivalil tekkinud jäätmete hulka poole võrra vähendati, kuula juba lähemalt uuest episoodist!