#ärarääma episood 8: Mida teha e-jäätmetega?

Vetsa sõnutsi on e-jäätmete puhul tegemist üsna tõsise ja kasvava keskonnaprobleemiga, maailmas tekib igal aastal 54 miljonit tonni e-prügi.Foto: Erakogu

#ärarääma taskuhäälingu kaheksandas episoodis vestlesime TLÜ keskkonnakorralduse lektori Margus Vetsaga. Kuna 14. oktoobril tähistatakse e-jäätmete päeva, oli meie vestlusteemaks kõik elektroonikajäätmetesse puutuv. 

E-jäätmete puhul on tegemist üsna tõsise ja kasvava keskonnaprobleemiga, maailmas tekib igal aastal 54 miljonit tonni e-prügi. E-jäätmete päeva eesmärk ongi juhtida sellele inimeste tähelepanu ja suunata nad õigele teele, rääkida sellest, kui palju saab ära teha e-jäätmeid sorteerides, kui neist suur osa ringlusse saata ja taaskasutada.

Üle kahekümne aasta ringmajandusega tegelenud ja viisteist aastat EES Ringluse juhatuse liige olnud Vetsa rääkis ka tootjavastutusorganisatsioonidest. Nende organisatsioonide eesmärgiks on võimalikult lihtsalt, probleemivabalt ja sujuvalt tegeleda jäätmeprobleemiga siis, kui tooted pole enam kasutuskõlblikud. Lisaks elektroonilise jäätmetele kuuluvad tootjate vastutuse alla näiteks pakendid, autorehvid, autod jm. Tootjatel lasub vastutus prügiks muutunud tooted kokku koguda ja võimalikult keskkonnasõbralikult ringlusse saata. 

Jutuks tuli seegi, kuhu siis oma kodust ebavajalik elektroonika viia. Ühtlasi saime teada milline on kõige rohelisem kodumasin ja mitu protsenti vanast külmikust on võimalik taas kasutusele võtta.

Saatejuhtideks olid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Geeniuse toimetaja Silvia Sool. Kuula täispikka episoodi Margus Vetsaga siit!

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.