Haridus- ja teadusministeerium eraldas seitsmeks aastaks seitse miljonit eurot kahele Tallinna Tehnikaülikooli tippkeskusele.
Toetuse said energiatõhususe tippkeskus ja strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskus.
Energiatõhususe tippkeskuse juhi, tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Jarek Kurnitski sõnul on nende eesmärk aidata murda suureneva energiatarbimise trendi ning toetada läbimurret elamute täisrenoveerimisel. Selleks tuuakse kokku inseneri-, andme- ja sotsiaalteaduste parim kompetents Eestis.
„Tegeleme ka uute hoonete energiatõhususe ja -paindlikkusega, kus energiapööre suures osas on juba toimunud,” ütles ta. “Suurim väljakutse on aga olemasolevate kodude ja töökohtade energiatõhususe parandamine. Läbimurde saavutamiseks tuleb siin veel väga palju tööd teha.”
Kurnitski juhitav tippkeskus korraldab juba 26. jaanuaril Eesti Teaduste Akadeemias teaduspärastlõuna “Sotsiaalselt siduv ja laiapõhjaline hoonete renoveerimine”, kus analüüsitakse Eesti hoonefondi olukorda ning tutvustatakse hetkel parimaid lahendusi energiatõhusaks renoveerimiseks.
Strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuses otsitakse lahendusi keerukate tarneahelate majandamiseks ja taaskasutatavate materjalide kvaliteedi tagamiseks. Ületada soovitakse mineraalsete ja süsinikul põhinevate toormetega seotud tehnoloogilisi probleeme.
„Koos tööle hakkavate teadlaste uuringute tulemused võivad aidata märkimisväärselt kaasa kestlikule arengule ja ressursside tõhusamale kasutamisele üleilmses kontekstis,“ kinnitas süsinikupõhise ressursi ringmajanduse tippkeskuse professor Riina Aav.
Tippkeskus koondab loodus-, inseneri- ning majandusteadlasi lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ka Tartu Ülikoolist ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist.
40 tippkeskusse koondunud teadlast hakkavad tegutsema neljas ehk strateegilise mineraalse toorme, süsinikupõhise toorme, ringsete tehnoloogiate tööstussiirde ja ringmajanduse ärirakenduste ning modelleerimise analüüsi töörühmas.
TalTechi teadusprorektor Tiit Luki sõnul annavad tippkeskused suurepärase võimaluse koostööks mitte ainult ülikooli sees, vaid ka erinevate teadusasutuste vahel.
„Uurimisrühm on nagu keelpillikvartett, kus muusikat teeb väike rühm inimesi ja on piiritletud nelja häälega,” kirjeldas Lukk. “Ülikool on aga kirju nagu sümfooniaorkester, mis annab võimalust ka väga erineva muusika tegemiseks, sest lisaks keelpillidele annavad muusikale värvi ka puhkpillid ja löökriistad. Tippkeskus on aga nagu kammerorkester, mis saab esitada oluliselt laiemat repertuaari valikut kui kvartett, kuid on pillide valiku tõttu rohkem piiritletud kui sümfooniaorkester. Ometi on kammerorkester (tippkeskus) piisavalt suur ja erinäoline, et anda kontserte suurematel lavalaudadel (teadus, mis kõnetab rohkem ka ühiskonda tervikuna). Huvitaval kombel koosneb kammerorkester ca 40-50 muusikust, mis on ka tippkeskusesse panustavate teadlaste arv.”
Kokku said riigilt Eesti 2035 pikaajalise arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks seitsmeks aastaks 70 miljonit eurot kümme teaduse tippkeskust. Nendesse on koondunud üle 80 uurimisrühma.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
