Kus on tark oma andmeid hoida, et keskkonnajalajälg oleks väiksem? Mida saab iga organisatsioon selle nimel ära teha, et meie digiühiskond oleks rohelisem? Juulikuises #ärarääma taskuhäälingu saates mõtiskleb nendel teemadel Tõnu Grünberg, kes juhib Baltikumi suurimat andmekeskust Greenergy Data Centers (GDC).
Igapäevaelus oleme harjunud kasutama e-teenuseid ja telekommunikatsiooni, kuid harvem jõuame mõelda selle peale, et kuskil peavad kõik need masinad ka paiknema, mis meile kogu digimaailma kätte toovad. Andmekeskus ongi selline koht, kus kõik need serverid koos on ja kus neid hoolega hoitakse – vastavas keskkonnas ja kõige optimaalsema jalajäljega.
“Me oleme taustamängija, keda tavatarbija ei tunneta,” nõustub Grünberg. Kuigi andmekeskused otseselt lõpptarbijaga kokku ei puutu, ei saaks ilma nendeta mitte midagi toimuda. “Kui nii võtta, on kogu maailm meie klient, rääkimata vahetult Eestist,” märgib GDC tegevjuht.
Andmed neelavad üha rohkem energiat
Rohelisuse teema käib tänapäeva digimaailmaga lahutamatult kaasas, kuna kaasaegsetele e-teenustele ja internetile tervikuna kulub korralikult energiat. Näiteks andmekeskuste jalajälg on hinnanguliselt umbes 2-3 protsenti kogu energiatarbimisest ning kuna andmeid koguneb aina juurde, pole ka suureks üllatuseks, et andmekeskused tulevikus üha rohkem energiat neelavad. Õnneks muutuvad serverid üha paremaks ja sideteenused optimaalsemaks, nii et jalajälg kasvab tegelikult aeglasemas tempos kui nende teenuste maht.
GDC eristub teistest kodumaistest andmemajutuse pakkujatest selle poolest, et tegu on Eesti esimese suuremahulise andmekeskusega, mis on spetsiaalselt sel otstarbel projekteeritud ja ehitatud. See ei muuda keskust mitte ainult turvalisemaks ja töökindlamaks, vaid ka rohelisemaks. “Me kasutame 100% sertifitseeritud rohelist energiat,” kinnitab Grünberg. Tema sõnul on GDC kõige turvalisem ja ökoloogilisem variant Eestis, kus oma andmeid hoida.
Eesti “kehv suusailm” teeb andmete hoidmise rohelisemaks
Aasta algul avatud Baltikumi suurim andmekeskus asub Tallinna lähedal Hüürus. Ka see asukoht on valitud väga strateegiliselt. “Hüürus on Eleringi põhivõrgu üks suuremaid sõlmi, kus on tagatud elektrienergia kättesaadavus. Kui üldse kuskil Eestis energiat on, siis kindlasti seal,” kinnitab Grünberg.
Selgub, et GDC rohelisusele aitab kaasa ka Eesti kliima – enamasti pole liiga külm ega liiga kuum. See tähendab, et jahutuse peale kulub vähem energiat ning suurema osa aastast ajab asja ära vaba õhkjahutus. Paratamatult on globaalse soojenemise mõjul meilgi üha rohkem 30-kraadiseid päevi, kus tuleb külmaseadmed sisse lülitada, aga seda tuleb siiski harvem ette kui lõuna pool.
Tulevikus võib serveritest tekkivat soojust kasutada ümberkaudsete majade kütmiseks. Mida tulevik veel andmekeskustele toob ning mis on peamised rohetemaatikaga seotud trendid ja eesmärgid, kuula täispikast episoodist.
