Märtsikuises #ärarääma taskuhäälingu saates käis külas toiduteavituskanali Fuudish ekspert Liis Tuur, kes on südameasjaks võtnud nn toidupolitsei ülesannete täitmise ja uurib meie kõigi heaks välja selle, mida poodides pakutav toidukraam päriselt sisaldab.

Toidutehnoloogi haridusega Liisil on enam kui paarikümneaastane kogemus rahvusvahelises toidutööstuses ning ta teab väga põhjalikult, mida sisaldab toit, mida me endale iga päev suhu pistame. Fuudishi meeskonnaga liitus ta missioonitundest, sest sageli on tavalisel tarbial raske aru saada, kuidas toidupakenditel kirjas seisvat infot lugeda ja kas seal kirjapandu üldse tõele vastab. Fuudishi roll ongi teha teavitustööd ja olla tarbjate jaoks info vahendaja. Toidueksperdid teevad seda kõike tasuta ja oma vabast ajast ning meeldiva preemiana sai Fuudishi naiskond äsja tiitli “Aasta Ennetustegu 2021”.

Mitukümmend tuhat fänni 

Liis on veendunud, et inimeste huvi toidus sisalduva vastu on järjest kasvamas, kuid sageli lihtsalt ei teata, mida endale suhu pista ja mida pigem mitte. Selle heaks tõestuseks on fakt, et Fuudishil on 25 tuhat jälgijat ehk mõttekaaslast, kes oma valikuid toiduekspertide abil teevad. 

Samas on toidupolitseile tulnud ka negatiivset tagasisidet tootjatelt, kes on neid mainekahju tekitamises või suisa tootmisnumbrite kahanemises süüdistanud. Teisalt leidub neidki tootjaid ja poekette, kes on Fuudishi kommentaare arvesse võtnud ja seeläbi tootevalikut paremaks muutnud.

Kui Liisilt uurida, kas tavalisest supermarketist leiab üldse head ja tervislikku toitu, nendib ta veendunult, et viimastel aastatel on suuremate supermarketite vastutus kõvasti kasvanud. “Kaupmehed pööravad väga palju tähelepanu näiteks sellele, millest nende oma bränditooted on valmistatud, kuskohast tuleb tooraine ja kas toit on ikka tervislik ja turvaline,” kinnitas Liis.

Eestimaal toodetu ei pruugi alati olla eestimaine

Seda teame ju kõik, et keskkonnahoiu mõttes tuleks eelistada kodumaal toodetud kaupa. Paraku ei võrdu Eestis toodetud kaup alati eestimaise toorainega. Liisi arvates on meil siin palju õppida Põhjamaadelt, kes kasutavad toodetel spetsiaalset märgistust, mis tagab selle, et nii tooraine kui pakend on kodumaist päritolu.

Liis selgitas ka seda, kuidas Fuudish sotsiaalmeediakontode ja kodulehe kaudu toidu kohta olulist informatsiooni leida, mismoodi töötab Fuudishi nn toidufoor ja milline toode võib saada külge sildi “No Fuudish”.

Muuhulgas tuli juttu sellest, kas toidule lisatavad E-ained on kahjulikud ja kuidas üldse nende E-de lugemise rägastikus selge pea säilitada ning kuhu toidutööstus liikumas on – katseklaasis kasvatatud toit, keemiliselt toodetud toit, putukate kasvandused jne.

Vestlust vedasid Eesti Pandipakendi kommunikatsioonijuht Kerttu-Liina Urke ning Rohegeeniuse toimetaja Silvia Sool.

Täispikka episoodi saad kuulata siin: