Eestis tegeleb pakendite taaskasutamisega Eesti Pandipakend, kelle missiooniks on pakenditele uue elu andmise teel vähendada ressursside raiskamist ja jäätmete kuhjumist. Sarnaselt Eestiga kogub Euroopas pandisüsteemi kaudu joogipakendid kokku veel üheksa riiki, millest kuus kuuluvad ka Euroopa Liitu.
Euroopas on sellised riigid Norra, Island, Taani, Holland, Saksamaa, Rootsi, Soome, Leedu ja Horvaatia. Eesmärk on neil küll üks, kuid lähenemine ja pandisüsteemi ajalugu erinev.
Pandisüsteemid Euroopas
Skandinaavia riikides kehtestati pandisüsteemid võrreldes Eestiga märksa varem. Rootsi (Returpack) alustas sellega aastal 1984 ning üsna peatselt järgnesid ka tema naaberriigid. Soomes loodi pandisüsteem 1996. aastal (Suomen Palautuspakkaus Oy), Norras (Infinitum AS) 1999. aastal ja Taanis (Dansk Retursystem A/S) 2002. aastal.
Näiteid tagatisrahaga pakendite taaskasutamise süsteemidest leiab isegi varasematest aegadest, kuigi neid ei saa pidada päris sellisteks süsteemideks, mida me tänapäeval riiklike otsustega reguleerituna tunneme. Näiteks maksis Iirimaal tootja tagasitoodud soodavee pudeli eest esimest korda juba 1799. aastal ning Rootsis kehtestati esialgne pudelite hoiustamise ja ringlusse võtmise süsteem 1884. aastal. Ametlik pandisüsteem tuli Rootsis siiski märksa hiljem — 1984. aastal ning kohalike joogitootjate ja kaupmeeste loodud Returpack võttis esialgu vastu vaid plekkpurke. Kümme aastat hiljem liideti süsteemiga ka plastpudelid.
Euroopa kontekstis on pandisüsteem omanäoline ja küllaltki uus nähtus, olles seni olnud kasutusel peamiselt Põhja-Euroopas sõltuvalt riigist umbes viimased 25 aastat. Täna leidub Euroopas piirkondi, kus otsitakse aktiivselt meetodeid ja viise joogipakendite tõhusaks kokku kogumiseks. Ühe uue toimiva võimalusena nähakse selleks ka pandisüsteemi.
Mujal maailmas
Maailma mastaabis leiab pandisüsteemiga sarnaseid lahendusi vaid kahest maailmajaost. Pandisüsteemiga osariike on Ameerika Ühendriikides 10, territooriume Austraalias 2 ja provintse Kanadas 12.
California osariigis võeti pandisüsteem kasutusele 1987. aastal ning seni on taaskasutusse suunatud 300 miljardit metall-, plast- ja klaaspudelit. Sealne süsteem on Euroopa pandisüsteemidest küllaltki erinev ja mitte nii tarbijasõbralik, kuid taaskasutusse jõuab Californias siiski 76 protsenti pandipakenditest. Kõikide osariikide peale kokku, võttes arvesse ka neid osariike, kus pandisüsteemi ei kasutata, jõuab taaskasutusse vaid 33 protsenti purkidest ja pudelitest.
Ecuadoris võeti pandisüsteem kasutusele 2011. aastal ning vaid ühe aastaga kasvas taaskasutusse suunatud pakendite hulk 30 protsendi pealt 80 protsendi peale. Sarnaseid tulemusi on nähtud ka Austraalia lõunaosas, kus pärast pandisüsteemi rakendamist vähenes näiteks randasid reostanud ja sealt kokku koristatud joogitaara hulk kolmekordselt.
Uuringutest on selgunud, et pandisüsteemiga riikides jõuab taaskasutusse 80–95 protsenti taarast, mis annab tunnistust süsteemi efektiivsusest.
Eesti pandisüsteem kui rahvusvaheline eeskuju
Nii Euroopa kui ka maailma mõistes tähendab pandisüsteem teistmoodi tegemist. Eesti on olnud üks neist vähestest riikidest, kes selle teekonna 2005. aastal ette võttis ja enda jaoks toimivat süsteemi välja töötama asus. Kasutada oli küll Skandinaavia riikide mudel, kuid viis, kuidas seda täpselt teha, tuli asjaosalistel ise välja mõelda, seda eelkõige oma riigi vajadustest ja regulatsioonidest lähtuvalt.
Eestis võib tänapäevase pandisüsteemi eelkäijaks pidada piimaringe, kuid süsteemi loomisel õpiti siiski eelkõige naaberriigi Rootsi kogemustest. Eesti Pandipakend loodi 2005. aastal ning taaskasutusorganisatsiooni ülesandeks on korraldada kogu Eestis pandimärgistusega joogipakendite kokku kogumist ja taaskasutamist. 15 aastaga on Eesti pandisüsteemi abil saavutatud tulemus, kus kümnest siin müüdud pandimärgiga pudelist või plekkpurgist jõuab ümbertöötlemisse üheksa.
Nüüd on Eesti aga ise teistele eeskujuks. 2016. aasta 1. veebruaril startis joogipakendite tagatisrahasüsteemiga Eesti eeskujul teise Balti riigina Leedu, seda Eestist 11 aastat hiljem. Ka Läti on hakanud liikuma oma tagatisrahasüsteemi loomise poole, lootes selle kasutusele võtta aastal 2022 ning ka selle protsessi juures on Eesti Pandipakendil oluline roll.
Viimastel aastatel on Eesti pandisüsteemi edulooga tutvumas käinud mitme riigi delegatsioonid, kes soovivad Eesti eeskujul oma kodumaal sarnase süsteemi kasutusele võtta. Eestile on see suur tunnustus, kui riigid nagu Malta, Kosovo, Gruusia, Sloveenia, aga ka Šotimaa, Inglismaa, Jaapan ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariik ning Lõuna-Korea tulevad Eesti kogemusest õppima.
