Segadus sorteerimisega: kas pakendeid ja taarat tuleb enne sorteerimist pesta ja kas taaraautomaati viidav plekkpurk võib olla lömmis?

Foto: Shutterstock

Prügi tekib igas kodus ja sellest paraku pääsu pole. Aastate jooksul on õnneks palju räägitud sellest, miks peab prügi sorteerima, paljud on selle vajalikkust ka mõistnud ning teinud  sorteerimise enesele südameasjaks. Taara viime automaati ning pakendid, biojäätmed ja vanapaberi kogume olmejäätmetest eraldi. Ja selles polegi midagi keerulist. Seoses prügi sorteerimisega tekitab mõnikord segadust hoopis see, kas pakendeid ja taarat tuleb enne sorteerimist pesta või mitte ja kas taaraautomaati viidav plekkpurk võib olla lömmis? Kuidas sellega siis on? 

Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel. Sellest tulenevalt on pakendijäätmed näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservikarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid. 

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais selgitab, et pakend tuleb alati tagastada tühjalt. Ta toob näite: “Tühjalt, see tähendab – kingakarp kingadeta. Toiduainete osas võib loputada, kuid ei pea. Oluline on, et „tühi“ tähendab, et „valades enam ei tilgu“, mis omakorda ei tähenda, et seal enam „tilga või kahe jagu toodet sees” ei ole.”

Soomlaisi sõnutsi on üldine põhimõte see, et ära visatud pakend ei rikuks või määriks ülejäänud pakendikonteineri sisu. Pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ning viia spetsiaalselt ette nähtud pakendijäätmete konteinerisse. Kindlasti ei tohi pakendikonteinerisse panna jäätmeid, mis pakendiks ei klassifitseeru.

Milline taara sobib automaati?

Soomlais viitab, et tagatisrahaga pakendi müügikohta tagasi viimisel tuleb kindlasti sellega arvestada, et pakendi vöötkood ja tagatisraha märk oleksid selgelt loetavad. “Tagastatavate pakendite kuju peab vastama müügihetkele ehk pakend ei tohi olla muljutud, selle sisse ei tohi olla visatud prahti ning seal ei või olla joogi jääke,” selgitab ta. 

Enne taaraautomaati viimist pole pudeleid ja purke siiski pesta vaja. “Kindlasti peab vaga veenduma selles, et pakendisse poleks midagi sisse jäänud, et need oleksid tühjad,” rõhutab Soomlais. Korgi võib pudelile rahumeeli peale jätta, ametlikult on kork pakendi osa. Kaasaegne tehnoloogia oskab kõik külge jäetud erimaterjalist korgid järeltöötluse käigus eemaldada ja õigesse kohta suunata.

Kõik need pakendid, millele on küll kehtestatud tagatisraha, kuid tagatisraha märki või vöötkoodi pole, see pole etiketil selgelt loetav või on vigastatud, tuleb tagastada nagu tagatisrahata pakendid ehk viia pakendijäätmete konteinerisse. Klaaspurgid ja -pudelid tuleb klaasikonteinerisse panna.

Metallkaaned tasub siiski küljest ära keerata ja metalli- või pakendikonteinerisse visata. Kuid midagi ei juhtu ka siis kui metallkaas purgile või pudelile külge jääb. Klaas läheb purustamisele ja korgid tõmmatakse järeltöötluse käigus klaasipurust magnetiga välja. Mõlemad materjalihunnikud suunatakse uuesti kasutusele.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.