Pandipakendi blogi

Pakendi disain: milline pakend on üldse ringlusse võetav?

Pakendid ei ole lihtsalt prügi, vaid väärtuslik materjal, mida võiks kasutada rohkem kui ühe korra, et vältida keskkonnakahju ja mõttetut raiskamist. Selleks, et pakend oleks korduvkasutatav ning sobiks ümbertöötlusesse, peab see vastama aga teatud disaininõuetele, mida saame ka ostjatena tähelepanelikumalt jälgida. 

Kuidas mõjutab disain pakendi elu?

Pakendite disaini standardite mõte seisneb selles, et pakenditootjad saaksid oma tootmisprotsessis arvestada kriteeriumitega, mis peaksid olema täidetud selleks, et nende pakendeid saaks hõlpsasti ringlusse võtta. See, millise disaini kasuks üks või teine ettevõte otsustab, mõjutab seda, kas valmis pakendist saab prügi või toormaterjal. 

Pakenditootjad töötavad usinalt selle nimel, et kasutusel olevad materjalid oleksid võimalikult soodsad ning keskkonnasõbralikud. Näiteks on joogipakendite kaalu aastate jooksul märkimisväärselt vähendatud, mis muudab lihtsamaks ja soodsamaks pakendite tootmise ja aitab säästa transpordikulude pealt. Nimelt on praegu kasutusel olev PET-plast (polüetüleentereftalaat) 37 protsenti kergem kui näiteks 20 aastat tagasi kasutusel olnud materjal. 

Mida saab tootja teha, et tema pakendil oleks mitu elu?

Tootmisprotsessi alguses langetatud otsused määravad sageli ära selle, mis saab pakendist tulevikus. Seepärast on oluline, et täidetud saaks nii mõnigi disaini kriteerium. Näiteks võiks tootja vältida selliseid materjale, mis segavad joogipakendi taaskasutamist või vähendavad materjali kvaliteeti.

Kõik pudelitele ja purkidele kleebitavad sildid ja triipkoodid võiksid olla kergesti eemaldatavad, et taaskasutusse suunamise protsess käiks kiirelt ja lihtsalt. Samal ajal peavad need olema kvaliteetselt liimitud, et etikett niiskust saades joogipakendi küljest kohe lahti ei tuleks, sest ilma etiketita pudelit ei tunne taaraautomaat ära.  

Samuti on oluline vältida eri materjalide kasutamist ühes tootes. Näiteks võiks plastpudelil olla plastist kork ning kindlasti mitte mõnest muust materjalist. Samamoodi võiks plekkpurgile mitte lisada plastist kaant, sest see raskendab purkide taaskasutamise protsessi. 

Kuna ühekordsete joogipakendite korgid ja kaaned reostavad väidetavalt Euroopas randu pea kõige rohkem, võeti probleemi lahendamiseks vastu eurodirektiiv, mille järgi peab 2024. aastast alates kõigil plastist joogipudelitel olema selline kork, mis ka pärast avamist pudeli külge kinni jääb.  

Idee on hea, aga kahjuks muudab selline lahendus pudeli raskemaks, sest korgi kinnituse tootmisele kulub rohkem plastmaterjali kui varem. Seega pole plaanitav muudatus täielikult kooskõlas Euroopa Liidu jäätmehierarhia eesmärgiga, mille järgi tuleb ressursse kasutada kokkuhoidlikult ning vältima jäätmete teket seal, kus võimalik.

Lisaks pakendiettevõtjatele saame ise tarbijatena alati teha teadlikumaid valikuid ja haarata ostjana poe riiulilt just selline jook, mille pakendamisel on järgitud eespool kirjeldatud tingimusi, et see oleks loodussõbralikult uuesti ringlusse võetav.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.