Meeletud kuhjad prinditud pabereid ning ööpäev läbi “huugavad” kontorivalgustid ja küttesüsteem, on tänaseks ilmselt enamikus kontorites minevik. Kui viimase malli järgi kerkivad kontorihooned on juba eos keskkonda säästvad, siis ka tavalise kontori saab väikeste, kuid tõhusate nippide abil rohelisemaks ja inimsõbralikumaks muuta.

Roheline Kontor ei tähenda pelgalt seda, et ruumi on kuhjatud rohelisi toataimi. Tegelikult on Rohelise Kontori mõte selles, et igasuguses tegevuses oleks keskkonnamõju minimaalne ja samal ajal peaks ruum ka inimsõbralik olema. Lihtsamad reeglid on näiteks prügi sorteerimine või ressursside säästlik kasutamine, kuid mitte ainult.

Pelgalt lillepotist ei piisa

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) käivitas Rohelise Kontori projekti juba pea kümme aastat tagasi ja alates 2013. aastast annab välja ka vastavat tunnistust. Projekti üks vedajaid, Evelin Piirsalu ütleb, et Rohelise Kontori määramisel tuleks appi võtta kontrollküsimustik, millele vastates saab ettevõtte ennast testida. Kontrollküsimustiku leiab siit.

“Ühelt poolt on see küsimustik enesehindamise vahend, et teada saada, mis kontoris juba olemas ja hästi tehtud. Suunavatele küsimustele vastamine aitab aru saada sellestki, kus on puudujääke ja mida võiks muuta,” selgitab Piirsalu.

Selleks, et roheline ei oldaks vaid paberil, on väga oluline moodustada töörühm, kes projekti käivitab ning edaspidi töös hoiab, eesmärgid püstitab ja tegevuskava koostab. “Muidu võib juhtuda, et esialgne entusiasm saab otsa ja rohepõhimõtete järgimine jääb soiku,” nendib Piirsalu.

Ühelt poolt peavad paigas olema juhtimise põhimõtted – kas plaan on olemas ja kas see on juhtkonna poolt heaks kiidetud. “Kes koostab ja sõnastab põhimõtted, kes vastutab inimeste koolitamise eest ja kes jälgib, et kõik toimiks,” loetleb ta. 

Teisalt tuleb Piirsalu sõnutsi üle vaadata valdkondlikud põhimõtted. “Mitmesse liiki te kontoris jäätmeid sorteerite, kas te ostate ökomärgisega pabereid, puhastusvahendeid ja teisi tooteid jne,” toob ta näiteid ja lisab, et järjepidevus on oluline.

Roheline Kontor peab olema keskkonna- ja inimsõbralik

Eestis on praegu nelikümmend Rohelise Kontori tunnistust omavat kontorit. Läbi aegade on neid rohkemgi olnud, kuid mõneski ettevõttes on põhimõtete järgimine soiku jäänud. Piirsalu ütleb, et palju on neidki, kes kõiki põhimõtteid oma tegevustes järgivad, kuid pole tunnistust taotleda vajalikuks pidanud.

Piirsalu peab väga oluliseks inimeste koolitamist ja teadlikkuse tõstmist, samuti on abiks inimeste motiveerimine ettevõtte siseselt. Keskkonnamõju vähendamise kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et töökeskkond oleks mugav ja inimsõbralik. “Kas kontori temperatuur ja valgustus oleksid sobivad, millisel kõrgusel on töölaud ja kas inimesel on päeva jooksul võimalik ennast piisavalt liigutada,” loetleb Piirsalu näiteid.

Korra aasta jooksul võiks tema sõnutsi ettevõtte siseselt protsessi üle vaadata ja välja selgitada, kas Rohelise Kontori põhimõtteid ikka järgitakse. “Korra kolme aasta jooksul tuleme EKJA-st ise ja vaatame ka üle, kuidas ettevõttes lood on,” ütleb Piirsalu. 

Kõik need Rohelise Kontori põhimõtted ja käitumisjuhised võib väga edukalt ka kodukontorisse või oma majapidamisse rakendada, ikka selleks, et säästa keskkonda ja iseennast.

Millised on aga need praktilised näpunäited, kuidas kontoris paberi kasutamist vähendada ja inimesi roheideega paremini kaasata? Mis on need konkreetsed ja tõhusad viisid, kuidas energiat säästa? Ja kui paljud teavad, mitu liitrit vett tema kontori või kodu kraanist ühes minutis voolab või milline milline kogus on üldse keskkonnale hea?

Kõigile nendele küsimustele saab vastuse #ärarääma podcasti täispikast episoodist: