Uuringufirma Norstat viis Eesti Pandipakendi ja koostööplatvormi Rohetiiger tellimusel läbi 1000 osalejaga uuringu, mille käigus kaardistati Eesti elanikkonna suhtumist korduskasutatavatesse pakenditesse.
Tuleb välja, et tooteid on korduskasutavates pakendites valmis ostma veidi üle poole elanikest.
Enamik vastanutest sorteerib prügi
Küsitlusest selgus, et lausa 84% vastajatest sorteerib prügi. Peamised kaks põhjust, miks prügi ei sorteerita, on arvamus, et kogu prügi läheb naguinii ühte konteinerisse, mistõttu ei ole selle tegemisest kasu ning teiseks valmistab vastajatele raskusi jäätmete äraviimise kohtade leidmine.
Vastajatest 79% ütles, et sorteerib pandipakendeid, seejuures kõige rohkem sorteeritakse paberit ja pappi, mida teeb 92% vastanutest. Selgus, et mehed sorteerivad pandipakendeid rohkem kui naised.
Kui vaadata uuringu tulemusi piirkonniti, siis kõige vähem kogutakse pandipakendeid liigiti Ida-Virumaal. Seda kinnitab ka Eesti joogipakendite pandisüsteemi tagastuste statistika, kus Ida-Virumaal tagastati 2020. aastal ühe elaniku kohta ligi 145 pakendit, näiteks tabelis järgmisel kohal asetseval Valgamaal on see number 179.
Inimesed on valmis maksma panti kui see tagastatakse
Enamasti ajendab vastajaid jäätmeid sorteerima vastutus keskkonna ees, ent 25% nimetas ajendina ka väiksemaid prügiveo arveid. Täidavad ju üle poole kodumajapidamise prügikastist äravisatud pakendid ja nende liigiti kogumine vähendab kulusid olmeprügi veole. Riigikontrolli aruande hinnangul moodustavad kodumajapidamise pakendijäätmed kuni 60% mahust.
Jäätmete sortimine on oluline, et need saaks uuesti ringlusse võtta ja vähendada nõudlust uute loodusvarade vastu. Siiski asub jäätmete ringlusse võtmine jäätmehierarhia madalamal astmel võrreldes korduskasutamisega.
Natukene üle poole Norstati uuringule vastanutest on nõus ostma korduskasutuspakendites tooteid, kui need on pandi võrra kallimad ja nad saavad hiljem raha pandi eest tagasi. Kusjuures kõige rohkem ollakse valmis korduskasutuspakendites tarbima puu- ja juurviljasid, kuivaineid ja jooke.
Müügikohtadest, mis vastajate arvates võiks kasutada korduskasutuslahendusi ja −pakendeid, valiti kõige rohkem toidukaupluseid (91%), aga ka tanklate poode (45%) või avalikke üritusi (45%).
Korduskasutus tähendab, et asja kasutatakse uuesti selle esialgsel otstarbel. Näiteks on selleks korduskasutatavate pandiga rendinõude lahendus ürituse korraldajatele ja toitlustajatele.
Keskkonnahoidlikud panditopsid- ja nõud on oluline alternatiiv ühekordsetele lahendustele, sest väldivad prügistamist ja ressursside raiskamist. See toimib sarnaselt tänasele joogipakendite pandisüsteemile, kus ürituse külastaja maksab toitu ja jooki ostes nõu eest tagatisraha ja saab selle tagasi tuues täies ulatuses tagasi.
Uuringust selgus, et korduskasutuspakendite tagastamine peaks olema tasuta, ainult 17% vastanutest on valmis teenuse eest täiendavalt juurde maksma. Domineeris ka arvamus, et täiendav maks ühekordsetele pakenditele ei ole hea lahendus, mille abil edendada ühiskonnas korduskasutuslahendusi. Vastajad arvasid, et rakendama peaks hoopis prügistaja maksab põhimõtet.
