Jaanipäev on kohe käes, mis tähendab, et üle Eesti huugavad aedades grillid ja ninna tungib küpse liha lõhn. Kuidas aga vältida olukorda, kus pärast laua taga istumist on nii “raske” olla ja kogu ülev meeleolu on kadumas?

Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu sõnul tekitab nn “rasket” tunnet see, kui liha süüakse märgatavalt rohkem kui organism tegelikult vajab. “Kui grillil valmivat liha süüa mõõdukas koguses, ei pea kuidagi selle söömist vältima,” julgustab Merisalu.

See tähendab, et keskmine täiskasvanud inimese toidulaual võiks olla 35 grammi suurune sealihatükk, mis silmaga mõõdetuna on umbes tikutopsi suurune.

Muidugi võiks lisaks lihatükile taldikult leida kuumtöödeldud köögivilju ning ka toorsalatit ning täisväärtuslikult taldrikult võiks veerand kuuluda ka näiteks kartulile, bataadile, maapirnile või täistera riisile. “Üllataja grillipeo toidulaual võiks olla ka kinoa, amarant, või miks mitte ka eestimaine toortatar,” loetleb Merisalu põnevaid lisandeid, mida taldrikule panna.

Kui siiski soovite sealihast loobuda, tasub vaadata ka kanaliha ja kala poole. Näiteks kana võib süüa 60-grammise tüki jagu. “Valget kala võib julgelt vähemalt sama suure portsjoni võtta, ehk kuskil 60-75 grammi,” räägib Merisalu. Punast kala võiks võtta veidi vähem, selle suurus võiks piirduda samuti 35 grammiga, nagu sealiha puhulgi

Kalas peitub palju head

Kala kasuks räägib muidugi ka hulganisti positiivseid omadusi. Seal leidub vajalikke oomega-3-rasvhappeid,rääkimata sellest, et kala on asendamatu D-vitamiini allikas, mida on vaja kaltsiumi omandamiseks. 

Lisaks julgustab Rimi toitumisnõustaja ka sööma rasvast kala. “Kalas peitub kvaliteetne rasv, mis on äärmiselt vajalik nii meie füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.”

Näiteks Rimi valikust leidub kestlikku kala, mis panustab inimeste tervisesse oma oomega-3 rasvhapete sisaldusega. “Oomega-3-rasvhapped parandavad inimeste kognitiivseid võimeid, mõjutavad meie meeleolu positiivsemas suunas ja aitavad ennetada depressiooni,” räägib Merisalu. 

Lisaks aitab kala söömine võidelda ka sellise tüütu nahaprobleemiga nagu akne. Ka selles on oma roll just oomega-3-rasvhapetel. “Akne tekkimist soodustabki olukord, kus organism ei saa piisavas koguses asendamatuid rasvhappeid,” märgib Merisalu. Lisaks aitavad rasvhapped leevendada treeningjärgset taastumist ning liigeste jäikust ja põletikulisi protsesse.

Peolaua võib katta ka lihata

Kui aga üldse loomset toorainet ei soovi tarbida, siis on heaks alternatiiviks ka kaunviljadest valmistatud vegantooted, mida leidub juba pea kõigist toidupoodideks. “Väga edukalt saab maitsestada ja grillida tofut ning väga heaks alternatiiviks on ka tempeh,” toob Merisalu välja mõne näite.

Muidugi sobivad grillimiseks ka erinevad köögiviljad: paprika, baklažaan, suvikõrvits ja ka seened sobivad grillimiseks sama hästi kui liha – ja mis veel parem, need saavad tunduvalt kiiremini valmis ning tühja kõhtu ei pea enam kannatama. 

Nagu öeldud, võiks peolauale kuluda ka toorsalat, kuhu Merisalu soovitab panna ükskõik, millist kapsast – olgu see punane, valge või lillkapsas. “Kapsas peitub hulganisti vajalikke toitaineid nagu B-grupi vitamiinid, kaalium, C-vitamiin ja ka kiudaineid, mis on seedimisel ääretult oluline.”

Lisaks on toores lillkapsas ennast korduvalt tõestanud kui suurepärane toit vähiennetuseks. “Seda juhul, kui seda süüa mitu korda nädalas,” lisab Merisalu.

Ära joo samal ajal, kui sööd

Kui rääkida jookidest, siis toitumisnõustajana soovitab Merisalu toidu kõrvale üldse mitte juua, äärmisel juhul pool klaasi vett. “Põhjus on väga lihtne, üldjuhul ei mäluta toitu korralikult läbi ning loputatakse alla joogilonksu abil, mis omakorda võib põhjustada ebamugavustunnet seedimisel.”

Magusaid jooke tasuks vältida, kuna sellest peituvad suhkrud annavad kiireid kaloreid, mis tekitavad vale tunde justkui oleks kõht täis, kuid see tunne kaob kiiresti. “Sobilik on juua näiteks pool tundi pärast suure eine söömist. Sellisel juhul ei mõjuta magus joodud jook ka negatiivselt meie veresuhkrut ja on nii organismile toetavam,” märgib Merisalu.

Suurtest kogustest alkoholist kõnni kaarega mööda

Alkoholi kahjulikkus meie kehale pole vist kuigi suur uudis. Kuid tasub meelde tuletada, et kui eesmärk on oma tervist toetada, siis tasub suurtes kogustes alkoholi vältida. “Meie keha kogeb alkoholi kui mürki, mis takistab seedimist ja ei võimalda kehal saada söödud toidust kõiki toitaineid, mida vajame. Seda juhul, kui pärast einet tuleb lisaks suurem kogus alkoholi,” räägib Merisalu.

Kindlasti tuleb meeles pidada, et kui peomeeleolus alkoholi pruugitakse, siis tuleb sinna kõrvale juua kindlasti ka vett, kuna alkohol põhjustab kehas vedelikuvaegust. 

Lisaks mõjutab alkohol tugevalt meie immuunsüsteemi tööd, muutes organismi viirustele ja külmetushaigustele eriti vastuvõtlikuks. Alkoholi tarbimise tagajärjel on takistatud valgete vereliblede võitlus kahjulike bakterite ja teiste võõrkehadega, mistõttu võib inimene kergemini haigestuda.

Seega on mõnusa jaanipeo saladuseks mõistlik ja tasakaalustatud kogus taldrikul ning tasub vältida alkoholi liigtarbimist. Nii on hea enesetunne tagatud nii pühade ajal kui ka järgnevatel päevadel.