Kliendile juba müüdud kauba tagasikutsumine pole tõenäoliselt ühegi kaupmehe jaoks meelepärane.  Kõige sagedamini puutuvad tavatarbijad kaupade tagasikutsumisega kokku arvatavasti jaekaubanduses, kus ühel või teisel põhjusel võib kaupmehel tekkida vajadus või suisa kohustus müüdud tooted klientidelt tagasi kutsuda.

Põhjuseid, miks toidupood peab ühe või teise tootepartii riiulitelt eemaldama ja kliente tagasikutsumisest teavitama, on mitmeid.

Põhjuseid on erinevaid

“Olles kümme aastat Rimis töötanud, olen näinud erinevaid avalike tagasikutsumistega seotud juhtumeid,” ütleb Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.

Bats avaldas, et vahel võib tegu olla näiteks tootmisprotsessi käigus tehtud veaga, mis tuli välja alles siis, kui toode juba müüki lubatud. “Kui tootmisettevõttes avastatakse, et ühelt tootmisliini masinalt on kruvi kadunud, siis on ju kohe oht, et see kruvi võis sattuda toidu sisse. See tähendab, et kõik sel perioodil tehtud tooted tuleb tingimata üle vaadata ja need igaks juhuks tagasi kutsuda,” selgitab ta.

Kõige uuemat sorti juhtumid on Batsi sõnul seotud toidupettusega (loe siit, mis on toidupettus), kus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) pistelise kontrolli käigus on avastatud, et tarbijatele üritatakse müüa ühe koostisosa või toote pähe midagi muud.

“Toidupettus ei pruugi olla tahtlik, vaid võib samuti olla tingitud mõnest inimlikust veast, mis tootmise käigus tehti. Osa tootjaid on piisavalt vastutustundlikud, et meid sellest ise teavitada ning partii tagasi kutsuda. Kahjuks selgub enamik pettusi siiski pistelise kontrolli käigus,” selgitab Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht.

Sageli märkab viga kauplus

Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa märkis, et eelmisel aastal Rimis toimunud üheksast klientidele müüdud kauba tagasi kutsumisest tervelt viis tehti tänu sellele, et Rimi teavitas kahtlusest tootjaid.

Tagasikutsumistest kõneldes toob Murumaa näite, et mõnel tootel on ette nähtud kindlad tootmisviisid ja kvaliteedistandardid ning kui ilmneb tootmisviga, ei tohi konkreetset partiid müüa. Nii sai näiteks möödunud aastal meediast lugeda neitsioliiviõli partii juhtumist, kus oli tegemist küll oliiviõliga, kuid selle kvaliteet oli nii kehv, et kõlbas ainult n-ö lambiõliks.

Kui selline info laekub, teavitab Rimi oma kliente konkreetsest tootepartiist või partiidest, millega on probleem ning hüvitab kõikidele kauba tagastajatele ostusumma. “Olemasolevad rikutud tooted lähevad aga äraviskamisele või hävitamisele. Teisi sama toote partiisid, millel puudusi ei ole, võivad kliendid aga südamerahuga edasi tarbida,” selgitab Murumaa.

Katrin Bats nendib, et sellises olukorras mõtleb ta tihti prügisukeldujate peale, kes ka jaekaupluste prügikaste avastamas käivad. “Inimene võib prügikasti avades leida, et ära on visatud näiteks suur ports pealtnäha terveid ja kehtiva kuupäevaga küpsiseid, kuid ta ei tea põhjust, miks need tooted on sinna prügikasti jõudnud,” viitab Bats ohule, mida viimasel ajal üha populaarsema prükisukeldumise juures kahjuks väga teadvustatud ei ole.