Kavandatava jäätmereformi raames on korduvalt näidatud näpuga toidutööstuste suunas, et neid pakendimaksu kehtestamise kaudu “nügida” kasutusele võtma keskkonnasõbralikke ja ringlusse sobivaid pakendeid. Toidutööstused ei vaja nügimist, sest tegutsevad selles suunas juba niigi – pakendimaks tõstaks vaid lõpptoodete hinda tarbijale, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
Igal toiduainetööstusel on pakendite valikul oma spetsiifika. Kuid kõik peavad lähtuma ühest eesmärgist – pakend peab aitama tagada toidu säilimise, välimuse, konsistentsi ja maitse.
Toidutööstused on teinud miljonitesse eurodesse küündivaid investeeringuid keskkonnasõbralikumate pakendite kasutuselevõtuks: mitmekomponendilistest pakenditest loobumine, plastpakendite kaalu vähendamine, topeltkaante kaotamine topsitoodetel, plasti asemel kaasi või alumiiniumi kasutamine, plastämbritesse pakendamisest loobumine jne. Neist suuremat tähelepanu on saanud Maks ja Mooritsa ning Rakvere lihatööstuse hakklihapakendite muutmine, kuid võimaluste piires on suuri samme teinud kõik toidutootjad.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
