Keskkonnaamet selgitab: Kas Ringmajanduse Piduri tiitel saadi ülekohtuselt või õigustatult?

Prügila. Foto: Keskkonnaamet

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit andis Ringmajanduspäeval Keskkonnaametile Ringmajanduse Piduri tiitli loovate projektide elluviimise takistamise ning valdkonna ettevõtluse pidurdamise eest. Mida arvab sellest Keskkonnaamet?

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu liikmeid esindav Veduri ja Piduri määramise žürii leidis, et Keskkonnaamet on viimasel paaril aastal põhjendamatult takistanud ringmajanduse strateegia elluviimist, samuti pidurdanud ringmajanduse valdkonnas ettevõtluse arendamist. 

Keskkonnaamet selgitab

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkraniuse sõnul tähendab Keskkonnaameti töö mõnikord ka piduri tõmbamist.

„Keskkonnalubade menetlustesse kaasame naabreid, kohalikku kogukonda ning teisi ametkondi ja eksperte, et välja selgitada kõik võimalikud keskkonnamõjud ning neid juba eos vältida või loa nõuete seadmise läbi vähendada,” märkis Kosenkranius. “Keskkonnaameti roll on tasakaalustada majanduslikud huvid ja looduse säilimine tulevastele põlvedele. Mõnikord tähendab see tõesti piduri tõmbamist. Me ei karda takistada tegevust, mis meie hinnangul on keskkonnale liig. Majanduslik areng ja innovatsioon peaksid looma paremat elukeskkonda – kui see on vastupidi, siis peab Keskkonnaamet tõmbama pidurit. See ongi meie ülesanne.”

Kosenkraniuse sõnul on 2022. aasta 156 keskkonnaloa taotluse menetlusest umbes 13% lõppenud keelduva otsuse või taotluse tagasi võtmisega, kuna taotleja ei suutnud täita keskkonnanõudeid või loobus ettevõte tugeva kohaliku kogukonna vastuseisu tõttu.

“Vaatasime läbi 95 rahvusvaheliste jäätmevedude loataotlust,” jätkas Kosenkranius. “Keskkonnaamet on ellu kutsunud igakuised kohtumised omavalitsuste keskkonnaspetsialistidega, et aidata neid jäätmekorralduse paremaks ehitamisel. Toimetame teavitusmaterjalidega, harime õppeprogrammidel koolilapsi ja õpetajaid, et inimeste hoiakud liiguksid õiges suunas. Teeme kõik endast oleneva, et biojäätmete ladestamine prügimäele ei oleks mitte kellelegi mugav lahendus. Eelmisel aastal viisime läbi 1538 jäätmealast kontrolli, mille tulemusena algatati 160 väärteomenetlust, tehti 96 trahvi ning algatati 147 haldusmenetlus ning tehti 32 ettekirjutust. Kogusime jäätmete ladestamise eest keskkonnatasu ca 25 miljonit eurot.”

Kosenkranius lisas, et loomulikult on ameti teenustes arenguruumi. Loamenetlus peaks olema kiirem ja järelevalve tõhusam. Aastaid kestnud digitaliseerimine on rahulolu kasvatanud, kliendikeskse ja tööaega väärtustava keskkonnalubade süsteemi eest pälvis amet Eesti Kvaliteediühingu tunnustuse. Kliendid ise hindasid jäätmevaldkonna lubade teenust 10-punkti skaalal keskmiselt hindega 8,7.

“Keerukad üksikjuhtumid jäävad ikkagi tõrvatilkadeks meepotis,” ütles Kosenkranius. “Me ei tohi aga unustada elanike kaasamist ja keskkonnamõju hindamist, mis paratamatult nõuab oma aja. Näeme lahendusena rohepöörde arenguteks vajalike loamenetlejate lisajõudu, järelevalve riskihindamise süsteemi arendamist ja menetlusprotsesside lihtsustamist.“

Piduri tiitli põhjendus

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu teatel on Keskkonnaameti paljude ülesannete hulgas kesksel kohal Eesti riigi keskkonnalase poliitikaelluviimine ning osalemine keskkonnavaldkonna õigusaktide väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaminister sätestab Põhimäärusega, et ameti ringmajanduse osakonna ülesanne on muu hulgas ka rakendada ringmajanduse strateegiat ja tegevuskava, loastada jäätmekäitlust, anda kooskõlastusi ja palju muud.

Ettevõtted, kes soovivad panustada Eestis olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude kohustuste täitmisesse, on seisukohal, et materjalide ringlussevõtuks vajalike rajatiste ehitamiseks vajalike lubade saamise protseduur on muudetud liiga keeruliseks ja Keskkonnaamet on seda olukorda kasutanud menetlusotsuste langetamise edasilükkamiseks.

Kuid jäätmekäitlusrajatiste ehitamine on äärmiselt oluline, et saavutada 2018. aastal jõustunud Jäätmepaketiga eesmärgiks võetud ringlussevõtu sihtarvude täitmine 2025. aastaks. Ettevõtjad on jäetud külma duši kätte kas lubade mittemenetlemise või otsustamise venitamisega. Jäätmete sortimis- ja käitlustehaste rajamine on pikk protsess, mida ei ole võimalik teostada mõne nädala või kuuga. Ettevõtjad vajavad selgust ja kindlust nii menetlusaegade kui hindamispõhimõtete osas. 

Seega on Keskkonnaameti tegematajätmised otseselt pidurdanud sihtarvude täitmise võimekuse  arengut riigis, teatas ringmajandusettevõtete liit. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.