17. septembril toimub järjekorras viies maailmakoristuspäev, mis toob ühtses tegevuses kokku pea 190 riiki, sealhulgas Eesti. Talgupäev kutsub tänavu üles märkama väikeprügi metsades, randades ja veekogude ääres, pöörates nii tähelepanu inimtegevuse tagajärjel prügistuvatele looduskaunitele paikadele.
“Meie kui inimkonna üks suurim probleem on see, et meil pole enam sidet loodusega. Me ei tunne end kui osa loodusest, vaid pigem selle tarbijana. Me kasutame ressursse ja mõtleme, kuidas saaks loodus meid teenida,” märkis globaalset koristust korraldava Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It Worldi tegevjuht Anneli Ohvril.
Naise hinnangul on eestlased end roheuimaga uinutanud. “Kujutame end ette väga keskkonnateadlikena. Arvame, et oleme väga roheline rahvas: käime metsas ja seenel, korjame marju, meil on suvilas oma peenar ja sügisel näitame kõik Facebookis oma hoidiseid. See on meie rohekuvandi aluseks.”
Tegelik olukord näitab tihti vastupidist.
Eesti koristuse eestvedaja Elike Saviorg utsitab kaasmaalasi kodumugavustest välja tulema ja pilti oma silmaga kaema. “Nagu ütles Anneli: oleme valmis loodust kasutama: käime ujumas, marjul, päevitame rannaliival, kuidas kas loodusele midagi tagasi anname?” mõtiskles ta.
Let’s Do It Worldi 164-liikmelise võrgustiku president Heidi Solba tõdes, et koristuspäev on tähtis ja motiveeriv üritus, mis teeb keskkonna puhtamaks, mitte puhtaks. Nii jätkub maailmakoristuspäeva korraldamise kõrval haridusprogramm ja üleüldine teabe jagamine, tõstmaks kogukondades teadlikkust. “Ühisüritused ei muuda ainult ümbritsevat, vaid ühiskondlikku mõttelaadigi – see on maailmakoristuspäeva juures kõige tähtsam,” sõnas Solba.
Viimased kaks aastat on inimesed paratamatult teineteisest eemaldanud. Sel aastal soovitakse talgutesse kaasata terved kogukonnad. “Tulla kokku ja anda panus üheskoos – see on kirjeldamatult võimas ja hinge toitev tunne,” ütles Saviorg. “Tänavu loodame inimesi ühendada ja neid rahvusest, vanusest ja maailmavaatest sõltumata ühise eesmärgi nimel liita.”
Maailmakoristuspäeva kogukonnaliitmise projekti panustab tänavu tugevalt Briti nõukogu Eesti esindus, kellega koostöös kutsutakse talgutele siinsed vähemusrahvused, et neid meie ühiskonda paremini ja rohkem integreerida.
“Meid ümbritsev keskkond on meile kõigile ühine ja selle eest heaseismine on mõjuv põhjus jätta kõrvale erinevused ja töötada ühise eesmärgi nimel,” märkis esinduse juhataja Ursula Roosmaa. “Koristuspäev annab vähemusrahvuste kogukondadele suurepärase võimaluse tunda end olulise osana Eesti ühiskonnast,” lisas ta.
Koostöös korraldatakse avalikke koristusüritusi Maardus, Paldiskis, Narvas ja Põhja-Tallinnas.
Kuigi looduskeskkond on paratamatult iga talgupäeva osa, juhib maailmakoristuspäev tänavu varasemast rohkem tähelepanu Läänemerele: veekogudele ja neid ümbritsevatele randadele.
“Prügi, mis Läänemere randadest maailmakoristuspäeval üles korjatakse, on suure tõenäosusega kohalikku päritolu. Kui need pudelid ja konid randa maha jätta, jäävad need Läänemere ökosüsteemi ringlema. Läänemere reostusprobleemi vältimiseks on tänavune maailmakoristuspäev vajalik samm meie kõigi huvides,” sõnas Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.
Kuni 31. augustini kestab Neste toetuskampaania Läänemere puhastamise toetuseks, kus kõigilt Eestis, Lätis ja Leedus Neste äpiga tehtud tankimistelt antakse 10 senti Läänemere-äärsete randade puhastamiseks. Toetussummaga korraldatakse igas Balti riigis veekogude puhastamisele suunatud üritusi.
Noorema põlvkonna kaasamiseks loositakse igal aastal tublide osalenud koolide ja lasteaedade vahel välja Eesti muusikute ühiskontsert. Eelnevatel talgupäevadel on loosiõnn naeratanud näiteks Meremäe koolile Setumaal ja Tammiste lasteaed-algkoolile Pärnumaal. Tänavused koristuse patroonid on NOËP, Tõnis Niinemets ja Trad.Attack!.
Mullu võttis maailmakoristuspäevast osa ligi 42 000 eestimaalast. Nende seas pea 33 000 koolinoort ja lasteaialast. Globaalselt osaleb aktsioonis pea 190 riiki ja seda juhitakse Eesti eestvõttel Telia peakontorist Tallinnas.
Talgutele registreerumine on kodulehel avatud. Osalema on oodatud kõik: üksikkoristajad, ettevõtted ja töökollektiivid, koolid ja klassid, pered ja sõpruskonnad, külaseltsid ja huviringid ning teised. Kirja saab panna nii üksik- kui grupikoristuse.
Maailmakoristuspäeva korraldamist toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Briti Nõukogu, Neste Eesti, Postimees, Sky Media, Saku Õlletehas ja Telia.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
