Kalapüük on praegusel ajal hea hobi, sest viisakas kalastaja hoiab ka koroonaviiruse hirmuta kolleegist kaugemale kui kaks meetrit. Kogenud kalastaja Sten Jõgi sõnul on uue hobiga alustada lihtne, sest kala liigub kõikjal ja see, millist marki on su õng, ei mängi püügiedus mingit rolli. Peamine, et ei laseks pärast esimest saagita päeva pead norgu.
Enne aga, kui ostad vajalikud kalapüügivahendid, peaksid hankima endale harratsuspüügiõiguse, et ei satuks seadusega pahuksisse. Selle leiad pilet.ee kodulehelt.
Kõik vajalik vähem kui 40 euro eest
Kalapüügiks vajad käsiõnge, mis koosneb ridvast, rullist ehk kerijast ja tamiilist. Jõe sõnul on algajal kõige lihtsam ja soodsam osta endale esimene õng komplektina, mille leiad kalapoest umbes 30 euro eest. “Kala on võimalik püüda iga õngega,” ütleb Jõgi. “Kala suurus ei sõltu sellest, kui palju maksis su õngekomplekt või millise firma oma see on.”
Lisaks õngekomplektile peaksid hankima ka korgi, tina ja konksud, mis maksvad kokku ligi neli eurot. Kui soovid, osta kalapoest ka sööt – vihmaussid ja vaglad. Kui sa ei soovi seda teha, võid need koduhoovis või veekogu lähedal mulla seest välja kaevata.
Parim aeg kalapüügiks
Kui kõik vajalik on olemas, pead õnge üles seadma. Selleks keri tamiil rullilt maha ja pane see läbi ridvarõngaste. Kinnita tamiili otsa kork, tina ja konks (just selles järjekorras!). Jälgi, et sa ei lisaks liiga palju tina, sest nii ei püsi kork vee peal.
Parim aeg kalapüügiks on üldjuhul varahommik. “See muidugi ei garanteeri kala, olen ka terve varahommiku vaikuses istunud ja saanud kala alles kell kolm päeval. Kõike võib juhtuda,” räägib Jõgi. Kui varem võis nädala sees vaikselt kala püüda, sest kedagi teist polnud liikvel, on asjalood praegu teised.
Eriolukorra tõttu on muutunud kalastamine populaarsemaks. “Haapsalu promenaadil keelati näiteks kalapüük üldse ära, sest inimesed olid seal külg-külje kõrval koos.”
Kirjutamata seadused
Kõige keerulisem on leida hea püügikoht. Jõe sõnul kujuneb see välja see aastate ja kogemustega. “Mina usun sellesse, et kala liigub igal pool vees. Küll ta ka ükskord sinu konksu otsa koperdab,” ütleb ta. Selleks katseta kala püüdmist eri sügavustest, liigutades korki tamiilil üles-alla. Vahel võtab kala täiesti põhjast, teinekord pinnalt.
Samuti proovi kala püüda vesirooside või veetaimestiku servast. “Nagu meilegi, ei meeldi kalale, kui päike paistab otse silma. Seetõttu peidab ta end millegi varjus,” ütleb Jõgi. Nõnda tegutseb eriti just röövkala, sest niimoodi on tal lihtsam saaki jälgida. “Soovitaksin algajal kalamehel vaadata, kust teised mehed püüavad ja mõnikord, kui neid pole, samast kohast proovida.”
Ole viisakas
Üks, mida võiksid silmas pidada, on see, et hoiaksid kolleegidest distantsi. Sama kehtib ka siis, kui viskad oma õngerakenduse vette – vaata, et see ei maanduks teise korgi kõrvale ega lendaks üle kellegi tamiili. “Kindlasti ei tohi mingeid suuri esemeid vette loopida või ujuma minna, kui kõrval olev kalamees üritab kala püüda,” räägib Jõgi.
“Üks kõige tähtsamatest reeglitest oleks oma prügi kaasa võtmine, mida enamik kalamehi ei suuda aga millegipärast teha. Kui käin kalal, kannan üldjuhul kilekotti kaasas ja korjan ka teiste prahi vee äärest ära. Soovitan teistel samamoodi käituda.”
Õigel ajal õiges kohas
Jõe sõnul võib oodata kiiret näkkamist kohe, kui planeedid joonduvad ja oled õigel ajal õiges kohas. “On olnud päevi, kus viskad oma rakenduse vette ja hakkad järjest kala välja tõmbama,” ütleb ta. “Seda tuleb muidugi üliharva ette. Pigem on palju neid päevi, kui lähed kalata koju.”
Sellisel juhul ei tohi pead norgu lasta ja järgmisel päeval uuesti proovima. “Kui lotot ei mängi, ei saa võita. Soovitaksin kalal vähemalt paar tundi olla ja mitte alla anda. Võta kaasa mõni hea raamat, lõõgastu ja hoia korgil poole silmaga pilku peal.”
Siit saad näha, kuidas Sten Jõgi video vahendusel õpetusi jagab.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
