ELFi talgulised panustavad tänavu Läänemere hoidu

Alam-Pedja luhatalgud 26.-28. aprillil 2024. Foto: ELF

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgud keskenduvad tänavu kodumere elustikule ja seisundile. Merehõngulised looduskaitse tegevused viivad vabatahtlikud rannikult väikesaartele ja laidudele, sisemaalt päris Eesti äärealadele.

Suurem osa suviseid talguid täituvad väga kiiresti, kuid tänavu on spetsiaalselt loodud nn talgurebase kohad, mida saavad kasutada esimest korda loodustalgutele tulijad. Huvilised saavad end kirja panna kodulehel talgud.ee.

Terve Eesti asub Läänemere valgalal ehk piirkonnas, kust meri oma vee saab. Seega meri algab maalt. Sageli ei hoomata, kui suur on Läänemere roll meie igapäevaelus ja kui palju inimtegevuse jälgi meres lõpetab.

„Öeldakse, et Läänemeri on üks reostunumaid meresid maailmas, eriti just maismaalt sinna jõudvate liigsete toitainete tõttu ja järjest enam mõjutatud ka muutuvast kliimast. Seda näeb kõige paremini mereelustiku peal, mida me enda talgulistele tänavu ka lähemalt tutvustame,“ ütles ELFi loodutalgute eestvedaja Kadri Aller. „Lisaks toimuvad talgud merre suubuvatel jõgedel lõheliste heaks ja laidudel merelindude hüvanguks, et meie mereelustikule kogu selle täies kirevuses elupaiku jätkuks. Samuti korjatakse rannikult sinna kokku kantud prügi,“ loetles Aller merehõngulisi talgutegevusi. Peale selle panustatakse ELFi talgulistega jätkuvalt naftareostustõrje valmisoleku parandamisse.

Talgutele on oodatud kõik huvilised, kuna talgutööd on jõukohased enamikule inimestele ja tegevused planeeritud koos puhkusega. „Kuna oleme talguid korraldanud juba aastakümneid, siis on vilumus suur, kuid igal aastal lisandub uusi inimesi ja uusi talgukohti, mis üllatusi pakuvad,“ ütles Kadri Aller.

Eriti oodatakse, et esimest korda talgutele sattunute arv suureneks läbi talgurebaste kohtade. „Nii mõnedki talgud täituvad enne kui talguliste otsimisega laiemalt alustada jõuame, ja sestap on uutel tulijatel raske talgupisikut külge saada. Loodame, et mereelustiku aasta laineharjal saame talgurebaseid juurde,“ lisas Aller.

Tänavu toimub ligi 40 loodustalgut. Kõige meelelahutuslikum südasuvine talgufestival toimub Palupõhjas, kus suurema seltskonna vabatahtlikega saab vikatitega hooldada sealset puisniitu ning saada osa kontsertidest ja loengutest ning maitsvast talgutoidust.

Elevust lisab talguhooaega ka vikatitega niitmise võistlus, mis toimub Tartus ERMi juures 14. juulil. Lisaks panustatakse ELFi talgulistega jätkuvalt ka naftareostustõrje valmisoleku parandamisse.

Talguid toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, LIFE projekt „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise edendamine Eestis ja Lätis“, Lendorava LIFE, Ülemiste keskus, LIFEAdaptEST ja projekt Loodusrikas Eesti.

ELFi korraldatavad loodustalgud toimuvad kevadel, suvel ja sügisel üle Eesti kohtades, kus on looduse hoidmisel ja taastamisel tarvis inimese abikätt. Tavapäraselt kestavad ühed talgud 3–4 päeva. Paarikümne aasta jooksul on tuhanded ELFi vabatahtlikud panustanud looduskaitsesse üle 130 000 töötunni. Talgute kohta uuri lähemalt www.talgud.ee

Mereelustiku aasta juhatas sisse merekonverents.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.