Teisipäeval hääletati Euroopa Parlamendis looduse taastamise määruse poolt. See ajalooline akt annab seaduslikud raamid, mille najal saavad inimesed järjest süveneva elurikkuse kao ja muutuva kliimaga edukamalt toime tulla.
Paljud teadlased, ettevõtjad, kodanikuühendused ja poliitilised grupid tervitasid otsust kui olulist looduskaitse seadust ja tagatist, et Euroopa soovib ja suudab võidelda elukõlbliku keskkonna säilimise eest.
80% Euroopa looduslikest ökosüsteemidest on kehvas seisus ja nende toimimiseks olulised liigid kaovad maastikest ohtlikult kiiresti. Määrus sätestab vähemalt 20% looduse taastamise eesmärgi Euroopa maismaal ja meredel 2030. aastaks ning kõigi taastamist vajavate ökosüsteemide taastamise 2050. aastaks.
Konkreetsetest elupaigarühmadest nagu märgalad, metsad ja niidud, samuti ka mitmed mereelupaigad tuleb 30% taastada 2030. aastaks, 60% 2040. aastaks ja 90% 2050. aastaks. Määrus sätestab vooluveekogude hea seisu tagamise ja tolmeldajate kadumise pidurdamise kohustused.
„Teadlased on ökosüsteemide hävimise eest hoiatanud juba ammu. On viimane aeg, et seadusandlus annaks juhise looduse taastumisele kaasa aitamiseks,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi juht Aleksei Lotman. „Vajame õigusselgust näitamaks, et EL võtab elurikkuse kriisi tagasipööramist tõsiselt.”
Eesti on vaesestunud loodusega piirkondadega võrreldes paremas seisus ja esimesed sammud taastamise suunas on meil juba astutud. „Eestis on märgalade ja pärandniitude taastamisega edukalt algust tehtud, kuid vajame märksa süsteemsemat tegevust. Oluline on rõhutada, et taastamine on olemasolevate väärtuste kaitsele täienduseks, mitte alternatiiviks, nagu mõned paistavad arvavat,“ ütles Lotman.
Looduse taastamise määruse triloogid ehk Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahelised läbirääkimised kestsid terve eelmise aasta väga pingelises ja polariseerunud õhustikus. Viimase sammuna eelnõu menetluses peab selle märtsis kiitma heaks Keskkonanõukogu. Määruse jõustumisel peavad liikmesriigid koostama taastamiskavad, mille täitmine päriselt võimaldaks Euroopa elurikkusel taastuda.
Eesti saadikuist hääletasid määruse poolt Andrus Ansip, Marina Kaljurand, Sven Mikser ja Urmas Paet.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
