Plusskraadid sulatavad jõudsalt veekogudelt jääd. Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juht Tarmo Voltein manitseb inimesi ilmastikuoludega arvestama.
Volteini sõnul on Lääne regioonis veel mitmeid veekogusid, kus jää on isegi 25-40 cm paks, kuid juba on palju ka neid paiku, kus jää enam inimest ei kanna.
“Koolivaheajal olevates lastes võib õhuke jää elevust ja uudishimu tekitada, seega palume lapsevanematel rääkida üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal,” lausus Voltein.
“Jääpüüki harrastavatel kalameestel on enamasti ujuvmaterjalist riided, mis aitab vette kukkudes pinnal püsida. Lastel selliseid reedeid ei ole,” lisas ta. “Ka kalamehed, kellel vastav varustus puudub, peaksid mõtlema, kas see viimane kala on enda elu väärt.“
Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.
- Kevade lähenedes vihmasel perioodil ja soojakraadidega võib varem veekogu katnud tugev jää kiiresti õhukeseks muutuda.
- Kui mõtled jääle minekule, siis veendu esmalt, et jää sind kannab. Väldi kohti, kus jää võib olla nõrgem. Tavaliselt on jää nõrgem jõgede kiirevoolulistes kohtades, jõgede suubumiskohtades ja torude suudmete, allikakohtades, paadisildade tugipostide ümbruses ja näiteks roostikus.
- Hoidu eemale lahvandustest ja jääpragudest. Nende läheduses on jää nõrgem ja sa võid sellest läbi vajuda. Kui kuuled jää praksumist, siis lahku viivitamatult jäält. See on signaal, et kusagil on tekkinud jää sisse praod, mis võivad ohustada sinu ohutut viibimist jääl.
- Võta endaga kaasa jäänaasklid. Jäänaasklid tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaasklid on mõeldud abivahendina jääaugust välja ronimiseks.
Kõige ajakohasema info siseveekogude jääpaksuse kohta leiab siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
