Kuigi alates 2011. aastast on Euroopa Liidu kaitsealuse maismaa pindala pidevalt suurenenud (1,7 protsendipunkti) on 30% eesmärgi saavutamine praegu üsna ebakindel, teatas keskkonnaagentuur.
Selleks peaks tempo olema vähemalt kaks korda kiirem. Eesmärgi saavutamiseks esitavad liikmesriigid just praegu tegevuskavasid uute alade kaitse alla võtmiseks. Saadav info annab teavet eesmärgi saavutamise väljavaadete kohta ja toob esile suuremad kitsaskohad.
2021. aasta lõpuks oli Euroopa Liidu maismaast 26% kaitse all, millest 18,6% olid Natura 2000 alad ja 7,4% muud riiklikult kaitstavad alad. Euroopa Liidu elurikkuse strateegias on seatud eesmärgiks võtta 2030. aastaks kaitse alla vähemalt 30% ELi maismaast ja merest ning seda oodatakse igalt liikmesriigilt, kuid hetkel ei ole see seatud kohustuseks, kuna tegemist on ELi ülese eesmärgiga. Siiski, solidaarselt võrdset panust oodatakse kõikidelt liikmesriikidelt.
Praeguseks on eesmärgi juba saavutanud 9 riiki 27-st. See tähendab, et seal on kaitse all rohkem kui 30% maismaast, need riigid on Luksemburg, Bulgaaria, Sloveenia, Poola, Horvaatia, Küpros, Saksamaa, Slovakkia, Kreeka.
Eesti on nimekirjas 20. positsioonil (2021. aasta lõpu seisuga). Siis oli meil kaitse all koos suurte järvedega (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv) 20,5% maismaast, ilma 19,5%. Tänase seisuga on need numbrid vastavalt 20,7% ja 19,7%. Kui Eesti tahab aastaks 2030 saavutada 30% eesmärki, siis tuleb liikuda veelgi kiiremas tempos kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Miks on 30% eesmärk üldse seatud?
Kaitsealad on loodud selleks, et kaitsta ja säilitada ohustatud ja kaitsealuseid liike, elupaiku ning hoida ökosüsteeme ja keskkonda tervikuna. Nad pakuvad märkimisväärset majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, sealhulgas tööhõivet, edendavad inimeste tervist ja heaolu ning on suure kultuurilise väärtusega. Ajalooliselt on kaitsealasid olnud mitut tüüpi ja neid on loodud erinevatel eesmärkidel, näiteks ulukiasurkondade kaitsmiseks, looduse ilu hoidmiseks ning viimasel ajal loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemi säilitamiseks.
ELi kaitsealad ning nende suurus, eesmärk ja majandamisviis on väga erinevad. Nende üldarv on suur, kokku üle 100 000 objekti, kuid enamasti on nad pindalalt üsna väikesed. See aga näitab, et põllumajanduse, transpordi ja linnade arengu surve maakasutusele on suur. Lisaks kasvab üha enam konkurents taastuvenergia ja biokütuse tootmiseks kasutatava maa pärast.
31. detsembri 2022. aasta seisuga oli Eestis kokku 4331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Arvuliselt rohkem on looduse üksikobjekte ja parke vastavalt 1087 ja 452. Pindalaliselt suuremad on rahvuspargid (6), looduskaitsealad (238), maastikukaitsealad (147) ning hoiualad (311). Lisaks on moodustatud veel püsielupaiku, lõheliste kudemis- ja elupaiku ning kaitsealasid on moodustatud ka kohaliku omavalitsuse tasandil (24). Eesti eripäraks on kindlasti metsamaa ning eramaade suur osakaal.
Natura 2000 alade määramine on oluliselt suurendanud Euroopa kaitsealadega hõlmatust
Euroopa riikide ja biogeograafiliste piirkondade keskkonnaalast mitmekesisust peegeldab seal asuvate kaitsealade mitmekesisus. Natura 2000 ja muud riiklikud kaitsealad on erineva kontseptsiooniga, kajastades eri ajaloolisi, geograafilisi, halduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi asjaolusid ning halduskorda.
Natura 2000 on üleeuroopalise loodusvõrgustiku selgroog, mida täiendavad riiklikul tasandil kaitstavad alad. Kaitsealade ühtne, ühendatud ja tõhusalt hallatav võrgustik on eeltingimus, vältimaks paljude liikide ja elupaikade lõplikku kadumist. Selle saavutamiseks peavad liikmesriigid kehtestama asjakohased kaitse-eesmärgid ja -meetmed ning seirama kõiki olemasolevaid ja tulevasi kaitsealasid.
Eestis kuulub suur osa kaitsealadest Natura 200 võrgustikku ning need alad on omakorda osa rohevõrgustikust, mis aitab tagada elupaikade sidususe ja liikide leviku. Keskkonnaagentuur on analüüsinud kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid rohevõrgustiku vaatest ning puuduste leidmisel andnud soovitusi kvaliteedi tõstmiseks. Analüüsiga saab tutvuda Keskkonnaportaalis. Natura 2000 võrgustikust saab lähemalt lugeda Loodusveebist.
Euroopa Keskkonnaameti artikli põhjal Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Kark
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
