Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas halduskohtus valdavalt kaitsealade sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks.
Keskkonnaamet andis 31. märtsil load kormoranimunade õlitamiseks kaheteistkümnel laiul, millest kümme asuvad kaitsealade sihtkaitsevööndites. Neist kolme laiu puhul näeb kaitse-eeskiri ette ökosüsteemi arengu tagamise üksnes loodusliku protsessina.
Kõigil sihtkaitsevööndites asuvatel laidudel on kehtestatud pesitsusaegsed liikumispiirangud. Ornitoloogiaühing leiab, et keskkonnaamet on sellistele aladele õlitamislube andes läinud vastuollu seadusega.
Kaitsealad, kuhu õlitamise load anti, asuvad ühtlasi Natura 2000 võrgustiku linnuhoiualadel, kus tuleb hinnata inimtegevuse mõju kaitseväärtustele. Mitmekordse häiringu mõjusid nii kormoranile kui ka teistele linnuliikidele, kes neil laidudel pesitsevad, ei ole hinnatud.
“Lindude arvukuse reguleerimine ja nende pesitsusaegne häirimine linnukaitsealadel ei ole õiguspärane. Otsustes on ka üksjagu vigu, alates sellest, et lube on antud laidudele, kus kormorani osakaal on madal ja pesitseb arvukalt erinevaid kaitsealuseid tiiruliike,” märkis ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg.
Munade õlitamise eesmärk on ohjata kormorani kasvavat arvukust. Samas on suure tõenäosusega kormorani populatsiooni kasvu taga invasiivse kalaliigi ümarmudila massiline levik Eesti vetes. Muudes riikides tehtud uuringute kohaselt on kormoran teiste kodumaiste liikide elupaiku ja toiduobjekte üle võtva ümarmudila üks parimaid ohjajaid.
“Eestis tehtud kormorani toitumisuuringud on 25 aastat vanad ega arvesta muutunud ökoloogilist olukorda seoses ümarmudilaga. Sellises olukorras on väär kormorani karistada,“ selgitas ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.
Rannakalurite kalasaagid on Eestis viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud umbes kaks korda. Ohjamise õigus tekib linnudirektiivi tõlgendusjuhise kohaselt alles siis, kui kormoran põhjustab tõsist majanduslikku kahju, mis peab olema tõendatud
„Keskkonnaamet ei tohiks selliste otsuste tegemisel lähtuda oletustest. Ohjamine peab olema põhjendatud ja tuginema kaasaegsetel teadmistel meie mereökosüsteemi kohta,“ leidis Volke.
Kohus otsustab lähipäevil ka esialgse õiguskaitse taotluse ehk lubade kehtivuse peatamise ja õlitamise keelu seadmise kohtumenetluse ajaks.
Keskkonnaamet: otsus tehti pärast konsulteerimist
Keskkonnaamet teatas kormoranimunade õlitamise lubamisest laidudel 20. veebruaril. Siis märkis amet, et ohjeldamise plaani töötati välja pärast kohtumisi ornitoloogide, ihtüoloogide ja kalurite esindajatega.
„Iga loa puhul kaalume nii kormoranikoloonia mõju kalavarudele, eelkõige kudevatele kaladele, aga kindlasti ka riski, et kormoranide ohjamise tõttu võib ebaõnnestuda samas piirkonnas pesitsevate teiste, kaitsealuste lindude pesitsemine,“ selgitas Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juht Tarvo Roose.
Õlitada lubatakse vaid pesitsuspaikades, kus kormoranid moodustavad vähemalt 90% seal pesitsevatest lindudest ehk teisi pesitsevaid linde on väga vähe või polegi.
Kormoranimunade õlitamise loa saamiseks tuli esitada Keskkonnaametile taotlus hiljemalt 23. veebruariks.
Koos õlitamisloaga andis Keskkonnaamet kaasa täpsed juhised. Näiteks tuleb munade õlitamisel jälgida, et ei häirita teisi linde. Õlitamine on tõhusam, kui igasse pesakonda jäävad mõned elujõulised munad. Kui õlitada kõik pesas leiduvad munad, siis hülgavad linnud pesa ja munevad lühikese aja jooksul uue kurna.
Eestis on hinnanguliselt 35 000 pesitsevat kormoranipaari. Nad asustavad Väinamere laidusid, Liivi lahe ümbrust, aga ka Soome lahe ning Läänemere avaosa laidusid.
Kormoranide pesitsuspaikades võib sööbiva toimega väljaheidete mõjul kaduda rohelus ja kuivada isegi terved puud. Kuigi esmapilgul võib see paista looduse hävitamisena, on seegi üks loomulik etapp looduslikust ringkäigust. Kui kormoranid liiguvad teisele pesitsusalale, siis rohelus taastub.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles veebruaris, et kormoran on Eesti looduse põline liik, kes aastakümneid tagasi jõulise tõrjumise tõttu siinkandis praktiliselt välja suri. “Kormoranide naasmine meie loodusesse on igati tervitatav ja paljudel laidudel on nad kaitstavate liikide nimekirjas,” selgitas Vakra. “Teisalt mõistame ka rannakalurite muret selle pärast, et püügikoormuse vähendamine pole kalavarude kaitseks piisavaid tulemusi andnud. Kuna kormoranid on üks survetegur kalade arvukuse taastumisel, siis võimaldatakse sellel aastal kormoranide ohjeldamist.”
Sügisel võib 1. augustist 30. novembrini pidada kormoranidele ka jahti. Eestis on viimastel aastatel kütitud ühel jahihooajal ligikaudu 700 kormorani.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
