Eelmisel aastal sai ruutkilomeetri kohta kõige tihedamalt välgulööke Võru maakond, kõige hõredamalt aga Hiiumaa.
Võru maakonnas oli pilv-maa välkude tihedus ruutkilomeetri kohta 0,62. Hiiumaal oli tihedus kõigest 0,14 välgulööki. Kogu Eesti (sh mereala) keskmine pilv-maa välkude arv ruutkilomeetri kohta oli 0,35.
2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 000 pilv-maa välgu. Võrreldes varasema aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem, selgub keskkonnaagentuuri kaardiloost.
Välkude jaotust kuude kaupa iseloomustab hästi Eestile omane juuli ja augusti kõrge pilv-maa välkude arv. 2023. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu august. Möödunud aastatega, mil juuni oli kõige äikeselisem kuu, oli 2023. aastal juunis pigem vähe äikest, moodustades kõikidest pilv-maa välkudest ligi 16% (3 576). Juulis ja augustis vastavalt 25% (5 984) ja 52% (12 784). Seega üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest registreeriti augustis. 6% välgulöökidest esines septembris (1 524).
Enim lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. 2023. aasta pilv-maa välkude ruumiline jaotus iseloomustab hästi Eesti pikaajalist keskmist. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul.
Pikemalt loe keskkonnaagentuuri kaardiloost.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
