Kõige tihedamalt lõi pindala kohta välku Võrumaal

Foto: Pexels

Eelmisel aastal sai ruutkilomeetri kohta kõige tihedamalt välgulööke Võru maakond, kõige hõredamalt aga Hiiumaa.

Võru maakonnas oli pilv-maa välkude tihedus ruutkilomeetri kohta 0,62. Hiiumaal oli tihedus kõigest 0,14 välgulööki. Kogu Eesti (sh mereala) keskmine pilv-maa välkude arv ruutkilomeetri kohta oli 0,35.

2023. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. See on ligi kümnendiku võrra vähem kui perioodi 2005–2022 keskmine, milleks on üle 27 000 pilv-maa välgu. Võrreldes varasema aastaga oli 2023. aastal äikest kümnendiku võrra rohkem, selgub keskkonnaagentuuri kaardiloost.

Välkude jaotust kuude kaupa iseloomustab hästi Eestile omane juuli ja augusti kõrge pilv-maa välkude arv. 2023. aastal oli hooaja kõige äikeselisem kuu august. Möödunud aastatega, mil juuni oli kõige äikeselisem kuu, oli 2023. aastal juunis pigem vähe äikest, moodustades kõikidest pilv-maa välkudest ligi 16% (3 576). Juulis ja augustis vastavalt 25% (5 984) ja 52% (12 784). Seega üle poole kogu 2023. aasta pilv-maa välkudest registreeriti augustis. 6% välgulöökidest esines septembris (1 524).

Enim lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. 2023. aasta pilv-maa välkude ruumiline jaotus iseloomustab hästi Eesti pikaajalist keskmist. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul.

Pikemalt loe keskkonnaagentuuri kaardiloost.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.