2023. aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui ka põuda, vihmasadu, päikesepaistet ja eriliselt pikka klimaatilist suve.
Kui kalendriaasta 2023 oli globaalselt kõige soojem mõõteajaloos, siis siinkandis jäi aasta selles mõttes natuke tagasihoidlikumaks, kirjutab keskkonnaagentuuri aasta kokkuvõttes ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Tanel Kallis.
Keskmine õhutemperatuur oli Eestis 7,2 °C, mis ületab normi 0,8 kraadiga, kuid jagab alates 1922. aastast 6.–9. kohta. Seevastu jagus meile Eesti keskmisena 2001,1 tundi päikest – 171 ja pool tundi normist rohkem.
Talv jätkus kalendriaastal 2023 sajuselt ja soojemapoolselt. Jaanuaris oli Eesti keskmine sajuhulk 67 mm ehk 137% normist (norm 49 mm). Alates 1922. aastast on jaanuar veel sajusem olnud vaid üheksal aastal. Seejuures tulid need sademed jaanuarikuus taevast alla nii lume, lörtsi kui ka vihma kujul.
Kuu keskpaigaks oli lund jäänud kõigest üksikutesse kohtadesse, kuid kuu teises pooles jagus lumikatet siiski enamikule Eesti mandriosast. See jäi püsima kogu veebruarikuu vältel, ainsa erandina Eesti lääneosa, kus olid märksa heitlikumad lumeolud. Tartu maratoni ajal veebruari teises pooles tegi suusaentusiastidele rõõmu 12–34 cm lumikate.
Veebruarisse mahtus üks korralik torm. 10. veebruaril mõõdeti Osmussaarel tuule maksimaalseks kiiruseks 33,2 m/s. Puhanguid enam kui 30 m/s registreeriti ka Vaindlool ja Paldiskis. Samal päeval sai avapaugu 2023. aasta äikesehooaeg, kui Pärnumaal registreeriti neli välgulööki. Seevastu tunamullusest detsembrist jaanuaris-veebruaris külmemaks ilm ei läinudki.
Esimene kevadkuu märts oli sajune ja normist soojem, ehkki 10. märtsil mõõdeti Tiirikojal aasta kõige madalam temperatuur (-26,3 °C). Päikesepaistelisi tunde oli märtsis normist vähem.
Sajusele märtsile järgnes kuivavõitu kevad. Aprillis oli sademeid kõikjal normist vähem, siin-seal vaid pool kuu sajunormist. Kuu teisel kolmandikul ei sadanud mitmel pool piiskagi. Püsiv lumikate oli seirejaamades kadunud 8. aprilliks.
Aprilli teine kolmandik kujunes normist soojemaks. Teise dekaadi keskmisena oli Eesti keskmine õhutemperatuur 7,6 °C ehk 3,0 °C normist kõrgem (norm 4,6 °C). Alates 1922. aastast on aprilli teine kolmandik veel soojem olnud vaid ühel aastal – 2000. Ka päikesepaistet jagus aprillis rohkelt – Eesti keskmisena paistis päikest 262,1 tundi ehk 129% normist (norm 202,8 tundi). Veel päikeselisem on aprill olnud kõigest viiel aastal – 2019, 2014, 2004, 1974 ja 2009.
Kui märtsis äikest ei registreeritud, oli mullune aprill seevastu lähiaastate äikeserohkeim aprillikuu, mil mõõdeti 207 pilv-maa tüüpi välku.
Maikuu jätkas kõikjal väga päikesepaisteliselt ning enamikus kohtades väheste sademetega. Mitmel pool ei sadanud kuu viimasel kolmandikul piiskagi. Esimese dekaadi keskpaiku langes mõnel pool vähest lund, siin-seal tekkis maapinnale õhuke lumevaip, mis paari tunniga sulas. Kuu alguse jahedus tõi Valga meteoroloogiajaamas kaasa kuu külmarekordi kordamise – 6. mail registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks -5,6 °C.
Eesti keskmine sajuhulk oli 12 mm ehk vaid 28% normist (norm 42 mm). Mai on veel kuivem olnud üksnes aastal 1971. Päikest paistis Eesti keskmisena 372,1 tundi, s.o 131% normist (norm 284,2 tundi). Maikuu on veelgi päikeselisem olnud kõigest kolmel aastal: 2018, 2022 ja 2016.
Juunikuu jahe algus tõi kahele ilmajaamale kaasa uued külmarekordid – õhutemperatuur langes Kuusikul 2. juunil -3,3 kraadini ja Narvas 11. juunil -1,5 kraadini.
Juunikuus oli enamikus kohtades sademeid endiselt väga vähe, vaid siin-seal enam kui pool kuu sajunormist. Tallinnas ja Valgas ei ole nii kuiva jaanikuud varem olnud. Tallinnas oli sademeid vaid 9 mm ehk 13% normist (norm 68 mm) ning Valgas tuli vihmavett 12 mm ehk 15% normist (norm 82 mm).
Ilmad püsisid endiselt ilusad – päikest paistis Eesti keskmisena 388,7 tundi, mis on 141% normist (norm 275,3 tundi). Alates 1961. aastast ei ole juunis varem nii palju päikest paistnud. Kõrgele tõusid aga ka UV-kiirguse näidud: Tallinn-Harku jaamas kerkis UV-indeks jaanipäeva paiku koguni 7,7 ühikuni.
Kuigi juuni algas jahedalt nagu maikuugi, saabus 14. kuupäeval mulluse suve ainuke tõeline kuumalaine, mis vältas mõnel pool jaanipäevani välja.
Kui globaalselt tegid põhjapoolkera suvekuud järjestikku rekordeid, siis Eestis jäi tavapäraselt kõige soojem kuu juuli oma 16,6 kraadiga koguni 1,2 kraadi normist jahedamaks. Seevastu jõudsid juulis kohale kauaoodatud vihmad – sadusid ei registreeritud üheski seirejaamas vaid 12. juulil. Juuli viimase kolmandiku keskpaiku Tallinna tabanud vihmasadu põhjustas mitmel pool üleujutusi. Põlvamaal Jaanimõisa küla lähistel esines 25. juuli õhtupoolikul ka tromb, mis lõhkus puid ja katuseid. Samuti nähti juulis arvukalt vesipükse, kohati mitut korraga.
2023. aasta kõige kõrgem õhutemperatuur 33,1 °C mõõdeti hoopis 7. augustil suvepealinnas Pärnus. Samal päeval liikus üle Lääne-Eesti äikesetorm, mis tabas kõige tugevamalt Sõrve poolsaart. Sõrves kaasnes äikesetormiga tugev rahesadu. Raheterade läbimõõduks mõõdeti rekordiliselt 8 cm. Hiidrahe lõhkus nii kasvuhooneid kui ka autosid.
Samal päeval registreeriti suve rekordilised 2538 välgulööki päevas ja alates 15. augustist ei möödunud tol kuul Eestis ühtki äikeseta päeva. Tugev äikesetorm liikus üle Eesti taas kuu viimasel päeval. Tugevatest sadudest tekkisid mõnel pool üleujutused, tormituuled murdsid rohkelt puid ning lõhkusid mitmel pool hoonete katuseid. Enam sai tormis kannatada Lõuna-Eesti, Tsoorus Võrumaal võis möllata tromb.
Septembris oli valitsevaks pikaajalisest keskmisest soojem ja päikesepaistelisem ilm. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmel päeval kaasa uued päevased soojarekordid. Kuumaksimumid jäid samas kõikjal püsima.
Eriliselt soojaks kujunes nii teine kui ka kolmas dekaad. Kuu teine kolmandik on veel soojem olnud vaid kahel aastal. Kuu viimane kolmandik on aga pikas vaatlusreas kõige soojem. Kuu keskmine õhutemperatuur oli Eestis 15,6 °C (2022. aastal 10,2 °C), norm 12,2 °C. Arvestatuna 1922. aastast ei ole varem nii sooja septembrikuud olnud. September oli rekordiliselt soe ka globaalselt.
Lisaks soojusele jagus septembrisse taas rohkelt päikest. Eesti keskmisena paistis septembris päikest 196,9 tundi, mis on 125% normist (norm 157,5 tundi). Alates 1961. aastast on septembris veel enam päikest paistnud vaid kolmel aastal: 2000, 2014 ja 1999.
Kui esimene ametlik sügiskuu september oli tänavu klimaatilises mõttes koguni suvekuu, siis kostitas möödunud oktoober meid juba harjumuspäraste sügisilmadega. Üle Eesti liikus 7.–8. oktoobril üks korralik sügistorm (nimeks Patrick), mis tõstis rannikualadel veetaset ning ujutas need üle. Mitmel pool murdusid tormituules puud ning lendasid minema hoonete katused. Orkaani mõõtu tormi-iilide maksimaalseks kiiruseks mõõdeti 35 m/s, mis registreeriti 7. oktoobril alati tuulises Osmussaare rannikujaamas. Tormi toonud tsüklon jäi meie alasid mõjutama mitmeks päevaks, ehkki tavaliselt liiguvad tugevaid tuuli toovad tsüklonid kiiresti üle. Eriline oli tormi puhul ka see, et peaaegu üle Eesti oli tuule keskmine kiirus üle 15 m/s, mis pole sisemaal kuigi tavaline.
Sademeid oli oktoobris palju – mõnel pool enam kui kaks kuu sajunormi. Valgas ei ole varem nii sajust oktoobrit olnud – kuu sademete summa oli 147 mm ehk 209% normist (norm 71 mm). Eelmine rekordiliselt sajune oktoober oli sealkandis 1952. aastal, mil sajusumma oli 122 mm. Eesti keskmine sajuhulk oli 119 mm ehk 165% normist (norm 72 mm). Alates 1922. aastast oli oktoober sajususelt viiendal kohal.
Novembri esimesel dekaadil arvutati Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks 7,0 °C (norm 3,6 °C). Alates 1922. aastast on novembri esimene kolmandik veel soojem olnud viiel aastal. Sügise külmimal päeval mõõdeti Narvas 26. novembril -18,2 °C.
Novembrikuu keskpaiku tekkis siin-seal õhuke lumevaip, järgnevate päevade lumesajud kergitasid seda veelgi. Kuu lõpul 27.-28. novembril tegi Vahemerelt alguse saanud torm Bettina meil tuisku ja tõi mitmele poole rohkelt lumelisa, siin-seal 10-20 cm. Tuisu tõttu muutusid mitmel pool ka teed ja tänavad läbimatuks. Kõik sügiskuud olid normist sajusemad.
Detsembri esimene dekaad oli külm. Eesti keskmine õhutemperatuur oli -7,2 °C ehk 7,3 °C normist madalam (norm +0,1 °C). Sama külm oli detsembri esimene kolmandik ka 2001. aastal. Alates 1922. aastast on detsembri esimene kolmandik veel külmem olnud kuuel aastal. Kuu teine ja kolmas dekaad olid pikaajalisest keskmisest soojemad. Kuu kõige madalam temperatuur -23,3°C mõõdeti 6. detsembril Jõgeval.
Kuu esimesel poolel Lõuna-Eestis sadanud märjast ja kleepuvast lumest tekkis puudele ja elektriliinidele lumeladestus, mis püsis mitu päeva. Lumeladestuse tõttu murdus mitmel pool puid ja esines nii pikaajalisi elektri- kui ka sidekatkestusi. Kõige paksem oli lumikate Jõhvis, kus 15. detsembril oli 39 cm lund.
Detsembri teisel poolel saabunud plusskraadid ja vihmasajud sulatasid jõudsalt lumikatet. Aasta lõpuks oli see kahanenud Kirde-Eestis 20−23 cm, Otepääl 5 cm-ni. Lääne-Eestis ja rannikul sulas lumi kuu keskpaiku sootuks. Kuu kolmandas dekaadis suur sula taandus ja maa kattus taas üle Eesti kerge lumevaibaga. Detsembri viimasel päeval oli kõige enam lund endiselt Jõhvis − 22 cm.
Päikest oli detsembris vähevõitu, vaid veidi enam kui pool pikaajalisest keskmisest.
Vaata ka keskkonnaagentuuri kaardilugu.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
