Sünoptikul on üks ütlemata põnev amet, kus iga päev on teisest veidi erinev. Milliseks tööpäev kujuneb, seda dikteerib täielikult ilm, kirjutab Keskkonnaagentuuri sünoptik Kaido Ennok.
Ilma kujundavad kõrg- ja madalrõhkkonnad. Tugevamat tuult, sademeid ja pilvist ilma toovad meile madalrõhkkonnad ning need kujundavad Eesti ilma üsna sageli – aastas keskmiselt 130 päeval. Need tujukad madalrõhkkonnad ei lase sünoptikutel kunagi pikemalt loorberitele puhkama jääda. Kõrgrõhkkonnad mõjutavad meid poole vähematel päevadel.
Sünoptiku tööpäev
Sünoptiku tööpäev algabki sellest, et tuleb vaadata, kus parasjagu rõhkkonnad paiknevad. Seejärel süvenetakse raadiosondi andmetesse, mis annavad väärtusliku teavet kõrgemates õhukihtides toimuva kohta. Raadiosond lennutatakse Eestis taevasse korra ööpäevas Tallinn-Harku aeroloogiajaamast.
Mõõtmised näitavad pilvede vertikaalset struktuuri ja kihte. Samuti on näha temperatuur eri õhukihtides. Talvisel aastaajal näeb sondiandmetest, kas õhumassi tingimused võivad olla soodsad ohtliku jäävihma tekkeks. Soojal poolaastal saab andmete põhjal aimu, kas õhumass on muutunud ebapüsivaks ehk kujuneb soodne pinnas äikese arenguks.
Kui ilmaolukorrast on selge ülevaade käes, algab järgnevate päevade prognoosi koostamine. Tänapäeval kasutatakse selleks mudelarvutusi, mis annavad suure osa sisendist ilmaprognoosi koostamiseks.
Arvutused põhinevad üle maailma tehtud ilmavaatlustel ning nende järgi korrigeeritakse tulemusi pidevalt, sh enne prognoosi koostamist. Täpsust hinnatakse mudeli poolt pakutud ilmaparameetrite võrdlemisel juba mõõdetud vaatlusandmetega.
Kui Eesti kohal on stabiilset ilma tagav kõrgrõhkkond, siis on mudelarvutused üldjuhul üsna täpsed ja prognoosi koostamine läheb libedalt. Kui aga on lähenemas mõni madalrõhkkond, siis nõuab arvutuste analüüs juba pikemat süüvimist.
Madalrõhkkonna edasisest liikumisteest sõltub nii temperatuur, saju ulatus kui ka tuule suund ja kiirus. Kui mudel hindab madalrõhkkonna teekonda veidi valesti, siis on tulemuseks ebatäpsed andmed.
Siinkohal peabki sünoptik hindama, kui palju saab mudelit usaldada. Siin on abiks pikaajaline töökogemus ja ka mudeli ansambelennustused. Ansambelennustused on ilmamudeli mitmed eri arvutused, mida teevad superarvutid. Kuna atmosfäär on üsna kaootiline süsteem, siis iga väiksemgi muutus tähendab ilmaparameetrite suurt kõrvalekallet.
Ansambelarvutus teeb hulganisti arvutisi nii, et muudab igas tehtes veidi algtingimusi. Keskkonnaagentuuri sünoptikute peamised mudelarvutused põhinevad Euroopa keskpikal ilmaennustusmudelil, mille superarvutid asuvad Põhja-Itaalias Bolognas.
Sünoptikud hoiatavad eestimaalasi ohtlike ilmastikunähtuste eest
Lisaks igapäevasele prognoosi koostamisele teevad sünoptikud veel ka veidi spetsiifilisemaid ennustusi. Nagu näiteks mere– ja teeilma prognoosid.
Kiireks sagimiseks läheb sünoptikutel tormide lähenedes. Sel juhul on vaja hinnata millal ja kui tugev torm Eestisse jõuab. Seejärel tuleb koostada hoiatused, mis lähevad nii Keskkonnaagentuuri kodulehele, ILM+ mobiilirakendusse kui ka eri ametkondadele. Mõne põnevama tormi lähenedes või näiteks esimese suure lume, tugeva äikese, rahe jne puhul küsivad sünoptikutelt kiireid kommentaare meediaväljaanded.
Paljudel juhtudel huvitab inimesi pikaajaline ilmaprognoos, et planeerida puhkusi kõige mõnusamale ajale või saada teada, kas jõulud saavad ikka olema valged. Pikaajaliste prognooside koostamine on juba keerulisem ja siin tuleb jälgida paljusid parameetreid nagu näiteks ookeanide temperatuur, kõrgemal õhukihis kulgev jugavool jpm. Samuti teeb sünoptik järeldusi võrreldes paljude aastate keskmisi ilmanäitajaid.
Kuna kliima on tänapäeval järjest kiiremini muutuma hakanud, siis eelnevate aastate ilma põhjal on aina raskem võrdlusi teha ja kõrgemates õhukihtides toimuva prognoosimine on muutunud ka veidi ettearvamatumaks. Jälgime hoolikalt välja antud hoiatuste paikapidavust.
Möödunud aastal edastatud ohtlike ilmastikunähtuste hoiatustest Eesti maismaa-aladele läks täkkesse 90% ja Eesti rannikumere kohta antud hoiatustest 91%. Minimaalse õhutemperatuuri prognoos lähemaks ööks vastas tegelikkusele 82%-l ja maksimaalse õhutemperatuuri prognoos 87%-l juhtudest.
Keskkonnaagentuur kogub andmeid ilmastikutingimuste kohta, töötleb neid ning väljastab ilmaprognoose ja hoiatusi, et aidata elanikel, ettevõtetel ja muudel organisatsioonidel teha teadlikke otsuseid vastavalt ilmastikuoludele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
