November oli tavapäratult soe nii Eestis kui ka globaalselt

Foto: Pixabay.com

2024. aasta november oli globaalsete temperatuuride andmereas soojuselt teine 2023. aasta järel. 17-kuulisest perioodist oli see 16. kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C.

Nüüdseks on peaaegu kindel, et 2024. aastast kujuneb mõõteajaloo kõige soojem aasta ning see ületab tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli novembris 4,6 °C, mis on pikaajalisest keskmisest tervelt 2,5 °C kõrgem ja paigutas läinud novembrikuu alates 1922. aastast soojuselt esimese kuue hulka. Sama soe oli november ka 1982. aastal, kirjutab keskkonnaagentuuri peaspetsialist Tanel Kallis.

November oli hämar, soe ja keskmisest pisut sajusem. Saabusid ka poolaasta esimesed lumesajud ja tuisud.

Novembrikuu alustas tormiselt. Peamiselt Lääne- ja Loode-Eestit rappinud torm murdis puid, lennutas katuseid, häiris laevaliiklust ja jättis tuhandeid majapidamisi elektrist ilma. 1. novembri hilisõhtul küündisid loodetormi puhangud alati tuulisel Osmussaarel 39 meetrini sekundis.

Keskmine õhutemperatuur oli enamasti 1 – 3 °C normist kõrgem kõigi kolme dekaadi puhul ja püsis valdavalt plusspoolel. Kõrgeimad näidud mõõdeti peamiselt 1. novembril, mil Roomassaares registreeriti kuu maksimumiks 13,7 °C. Aga maksimume tuli jaamades ette veel kuu keskpaigaski. 

Miinustesse langes õhutemperatuur mitmel pool vaid 22. – 24. novembril. Viimati mainitud kuupäeval ehk kadrilaupäeval  mõõdeti Eesti külmapoolusel Jõgeval ka kuu madalaim temperatuur -8,6 °C.

Ka sademeid oli novembris normist pisut enam. Eesti keskmiseks sajuhulgaks arvutati 70 mm ehk 114% normist. Seevastu esines sademeid piirkonniti väga erinevalt. Kui näiteks Jõgeval sadas peaaegu kahe normi jagu ehk 182% normist, siis saartel ja läänerannikul kohati napilt pool keskmisest kogusest.

Ehkki enamik sademeid esines soojal novembrikuul vihmana, sai ilmataat käe valgeks ka poolaasta esimeste suuremate lumesadude ja tuiskudega. Juba 2. novembril tekkis ajutine lumikate Kirde-Eesti kandis. Suurem lumesadu tuli aga 20. novembril koos sakslaste poolt Quiteriaks ristitud aktiivse madalrõhkkonna saabumisega  Kesk-Euroopast.

Enamik lumesajust tabas Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaad, kus lumikatte juurdekasv oli 10 – 19 cm. Sooja mere kohale jõudnud külm arktiline õhumass tõi 20. – 23. novembril kohati väga tihedate hoogsadude näol nüüd juba kõikjale lund juurde. Ent kadripäevaks oli valge viirastus enamikus kohtades jälle kadunud ja 26. novembril leidus lund veel vaid Türi kandis. Hingedekuu lõppes udu ja vihmasadudega ja Eesti naasis pimedasse hilissügisesse.

Päikesepaistet oli novembris üldse napivõitu: Eesti keskmisena 28 tundi ehk 89% normist. Keskmisest rohkem päikesepaistet mõõdeti vaid Loode-Eesti kandis Tallinnas ja Kuusikul.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.