September oli õhutemperatuuri osas rekordite kuu – nii sooja septembrit pole varem olnud. Sademeid oli Eesti keskmisena tavapärasest enam ja ka päikesepaistet jagus rohkelt, kirjutab keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Lõppenud september oli Eesti ilmamõõtmiste ajaloo kõige soojem. Septembrikuu keskmine õhutemperatuur oli 15,6 kraadi (norm ehk perioodi 1991–2020 keskmine on 12,2 kraadi). Senine kõige soojem september oli 99 aastat tagasi – 1934. aastal oli Eesti keskmine õhutemperatuur 15,1 kraadi.
Keskmine õhutemperatuur püsis pea terve kuu vältel pikaajalisest keskmisest kõrgemal. 12. ja 13. september tõi mitmele jaamale uue maksimaalse õhutemperatuuri päevarekordi.
Septembri kõige kõrgem temperatuur, 26 kraadi, mõõdeti 12. septembril Kundas. Mõned päevad hiljem, 18. septembril langes minimaalne õhutemperatuur mitmel pool ühest kraadist madalamale, olles Kuusikul vaid 0,5 kraadi. Kuu viimasel kolmandikul registreeriti viiel päeval taas uusi päevarekordeid.
Sademeid oli Eesti keskmisena tavapärasest enam, 64,2 mm (pikaajaline keskmine on 58 mm), kuid piirkondlikud erinevused olid suured. Kui Kihnus ja Ruhnus sadas pea kaks korda tavapärasest enam, siis Valgas, Jõhvis ja Jõgeval vaid 55 – 65% pikaajalisest keskmisest.
Kõige suuremad sajuhulgad registreeriti 14. septembril, kui Ruhnu-Kunda joonel asuvate seirejaamade ööpäevane sademete summa ulatus kuni 90 millimeetrini. Äikest oli septembris viiel päeval, kõige äikeselisem oli 14. september, kui registreeriti 1 040 pilv-maa välgulööki.
Septembris ei olnud seirejaamades ühtegi päeva ilma päikesepaisteta ja kõikides jaamades paistis päikest tavapärasest enam. Eesti keskmine päikesepaiste kestus oli 196,9 tundi (pikaajaline keskmine on 157,5 tundi).
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
