Keskkonnaagentuur on juba alates 1953. aastast teinud kõrgemate õhukihtide (kuni 35 km) seiret, mis on väga oluline osa täpsete ilmaprognooside koostamisel, kirjutab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi.
Mõõtmiste tegemiseks lastakse Eestis üks kord ööpäevas ilmaõhupalli abil lendu raadiosond, mis registreerib oma lennul õhutemperatuuri, õhuniiskust, tuule suunda ja kiirust.
Kogu lennu vältel on raadiosond ühenduses maapealse jaamaga ning saadab pidevalt andmeid, mis jõuavad sünoptikute töölauale ja rahvusvahelisse andmevahetusse ning sealt edasi globaalsetesse ilmamudelitesse.
Vaata videost, kuidas sond taevasse lastakse:
Raadiosondi üksus koosneb:
- suurest ilmaõhupallist, mille läbimõõt pärast vesinikuga täitmist ulatub 1,5 meetrini;
- nöörist, mida on 55 m ja mis hoiab raadiosondi turvalisel kaugusel pallist, et nad omavahel kokku ei põrkaks ja teineteist ei vigastaks;
- raadiosondist, mis on väike, 84 g kaaluv mõõteseade.
Pallid on valmistatud naturaalsest kautšukist, mis laguneb loodusse jõudes. Lisaks on pallide tootja teinud täiendavaid arendusi, et pallid puruneksid senisest veelgi väiksemateks tükkideks, mis kõdunevad veel kiiremini.
Uuendusena võetakse alates 11. märtsist Keskkonnaagentuuris kasutusele uut tüüpi sondi nöör. Kui varasemalt oli nöör valmistatud polüpropüleenist, siis nüüd on nöör tehtud puidukiust, mis ei jäta lagunedes loodusesse mikroplasti.
Ka raadiosondid on aja jooksul muutunud – suurtest ja rasketest kobakatest on saanud väikesed ja kerged seadmed, mis tähendab, et nende lennutamiseks on vaja varasemast palju väiksemaid palle ja seetõttu kulub ka gaasi vähem. Keskkonnaagentuur kasutab Soome ettevõtte Vaisala toodetud raadiosonde, mille korpus on valmistatud penoplastist. Turule on jõudnud ka biolaguneva korpusega raadiosonde, mida plaanime tulevikus samuti kasutusele võtta.
Milline on raadiosondi üksuse elutsükli CO2 jalajälg?
Alates komponentide tootmisest kuni sondi töö lõppemiseni loetakse jalajäljeks 5,86 kg CO2 ekvivalenti, mis on võrreldav sellega, kui keskmise suurusega auto sõidab 30,5 km. Üks sõit Tallinnast Tartusse on võrdne kuue raadiosondi üksusega.
Kas sondeerimisele on alternatiive?
Temperatuuri- ja õhuniiskuse profiilide mõõtmisi tehakse ka lennukitelt, kuid seda 9–11 km kõrgusel. Ilmamudelid vajavad andmeid kuni 35 km kõrguselt. On olemas ka maapealseid profileerijaid, kuid nende töökõrgus jääb mõne kilomeetri piiresse. Seega on sondeerimine jätkuvalt parim lahendus reaalsete mõõtmisandmete saamiseks kõrgematest õhukihtidest.
Kui leiad raadiosondi
- võta raadiosond ja kui on, siis ka nöör ja palli jäänused endaga kaasa;
- eemalda sondist patareid. Sondi võib viia elektroonikajäätmete kogumiskohta või visata olmeprügi hulka. Palli koos nööriga võib samuti olmejäätmetesse panna. Kui suudad leitud materjalidele mingil moel uue elu anda on seegi tervitatav;
- anna oma leiust teada kas aadressil klienditugi@envir.ee või telefonil 666 0901.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
