2023. aasta temperatuurid ületasid tõenäoliselt mis tahes ajavahemiku temperatuure vähemalt viimase 100 000 aasta vältel

Põhja-Jäämere jää ulatus oli oma iga-aastase maksimumi ajal märtsis aastaaja kohta nelja väikseima seas satelliidiandmete kogumise algusest saadik. Iga-aastane miinimum septembris oli väiksuselt kuues. Foto: Pexels.com

Maakera temperatuurid kerkisid 2023. aastal erakordselt kõrgele. Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), jälgis aasta jooksul kliima võtmenäitajaid. Muu hulgas teatati rekordeid purustavatest ilmastikuoludest, nagu mõõteajaloo kõige soojem kuu ja maakera ööpäevaste keskmiste temperatuuride lühiajaline kerkimine enam kui 2 °C kõrgemale tööstuseelsest perioodist.

Juuniga alanud pretsedenditute globaalsete temperatuuride tagajärjel kujunes 2023. aastast kõige soojem dokumenteeritud aasta, mis edestas ülekaalukalt senist kõige soojemat 2016. aastat.

Peamiselt ERA5 järelanalüüsi andmetel põhinev 2023. aasta globaalse kliima tippnäitajate raport on kokkuvõte aasta olulisimatest kliimaekstreemsustest ja viimaste põhilistest taganttõukajatest nagu kasvuhoonegaasid, El Niño ja muud looduslikud muutujad, vahendas keskkonnaagentuur.

Mitmel globaalset temperatuuri koondaval andmekogumil põhinevad graafikud maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kasvust võrreldes kokkuleppelise tööstuseelse võrdlusperioodiga 1850–1900, kujutatuna viie aasta keskmistena alates 1850. aastast (vasakul) ja aastakeskmistena alates 1967. aastast (paremal). *ERA5 ja JRA-3Q andmeid on näidatud üksnes aastast 1948. Varjutatud ala kujutab HadCRUT5 andmete määramatust. **2023. aasta hinnang põhineb ainult ERA5 ja JRA-3Q andmetel. Graafik: C3S/ECMWF.
Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri anomaalia 2023. aastal võrdlusperioodi 1991–2020 suhtes. Andmed: ERA5. Graafik: C3S/ECMWF

Maakera pinnalähedase õhutemperatuuri tippnäitajad:

  • 2023. aasta on tunnistatud kõige soojemaks kalendriaastaks globaalse temperatuuri andmetel, mis ulatuvad aastasse 1850.
  • 2023. aastal oli maakera keskmine temperatuur 14,98 °C, mis on 0,17 °C kõrgem senisest 2016. aasta rekordist.
  • 2023 oli 0,60 °C soojem võrdlusperioodi 1991–2020 keskmisest ja 1,48 °C soojem tööstuseelsest võrdlusperioodist 1850–1900.
  • On tõenäoline, et 2024. aasta jaanuaris või veebruaris lõppev 12-kuine periood ületab tööstuseelset perioodi enam kui 1,5 °C.
  • 2023 tähistab mõõtmiste ajaloos esimest korda, mil iga päev aastas on olnud rohkem kui 1 °C kõrgema temperatuuriga tööstuseelse perioodi 1850–1900 tasemest. Ligi 50% päevadest olid enam kui 1,5 °C soojemad ja kaks päeva novembrikuus olid esimest korda enam kui 2 °C soojemad 1850–1900 tasemest.
  • Õhutemperatuuri aastakeskmised olid dokumenteeritutest kõige soojemad või rekordilähedased ulatuslikel aladel kõigi ookeanide kohal ning kõigil kontinentidel peale Austraalia.
  • Iga kuu juunist detsembrini oli 2023. aastal soojem kui kõik vastavad kuud mis tahes varasemal aastal.
  • Juuli ja august 2023 olid kaks kõige soojemat dokumenteeritud kuud. Põhjapoolkera suvi (juuni kuni august) oli samuti kõige soojem aastaaeg, mis eales registreeritud.
  • September 2023 oli kuu, mille keskmine ületas 1991–2020 vastavat keskmist enam kui mis tahes kuu ERA5 andmekogus.
  • Detsembrikuu 2023 oli maakera kõige soojem dokumenteeritud detsember keskmise temperatuuriga 13,51 °C, mis on 0,85 °C soojem võrdlusperioodi 1991–2020 kuukeskmisest ja 1,78 °C soojem vastavast kuukeskmisest perioodil 1850–1900. Infot 2023. aasta detsembrikuu kohta leiate igakuisest bülletäänist.


Maailmamere pinnatemperatuuri tippnäitajad:

  • Maailmamere pinnatemperatuuri keskmised püsisid ebatavaliselt kõrged, saavutades alates aprillist kuni detsembrini aastaaja kohta rekordilised näidud.
  • 2023. aastal toimus üleminek El Niñole. Kevadel 2023 sai läbi La Niña ja hakkasid kujunema tingimused El Niño tekkeks, mille algusest Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO teavitas juuli alguses.
  • Kõrged mere pinnatemperatuurid enamikus ookeanidest, eelkõige Põhja-Atlandil, mängisid olulist rolli rekordiliste maailmamere pinnatemperatuuride kujunemises.
  • Seni dokumenteerimata mere pinnatemperatuurid olid seotud mereleitsakute tekkega üle terve maailma, muu hulgas Vahemere piirkondades, Mehhiko lahes ja Kariibi meres, India ookeanis ja Vaikse ookeani põhjaosas ning Põhja-Atlandi ulatuslikel aladel.

Euroopa temperatuuri tippnäitajad:

  • 2023 oli Euroopas soojuselt teisel kohal, ületades võrdlusperioodi 1991–2020 keskmist 1,02 °C ja jäädes 0,17 °C alla mõõteajaloo kõige soojemale 2020. aastale.
  • Temperatuurid Euroopas olid 2023. aastal keskmisest kõrgemad 11 kuu vältel ning september oli kõige soojem dokumenteeritud septembrikuu.
  • Euroopa talv (detsember 2022 – veebruar 2023) oli soojuselt teine talv mõõtmiste ajaloos.
  • Euroopa suve (juuni – august) keskmine temperatuur oli 19,63 °C. Ületades keskmist 0,83 °C võrra, oli see mõõteajaloos soojuselt viies.
  • Euroopa sügise (september – november) keskmine temperatuur oli 10,96 °C, mis on 1,43 °C pikaajalisest keskmisest kõrgem. See tegi sellest teise kõige soojema registreeritud sügise, mis jäi kõigest 0,03 °C alla 2020. aasta sügisele.

Teisi märkimisväärseid tippnäitajaid:

  • 2023 oli tähelepanuväärne Antarktika merejää poolest. Selle ulatus langes 8 kuuga aastaaja kohta rekordiliselt madalale. Nii ööpäevased ulatused kui ka kuu keskmine langesid mõõtmiste ajaloo madalaimale tasemele 2023. aasta veebruaris.
  • Põhja-Jäämere jää ulatus oli oma iga-aastase maksimumi ajal märtsis aastaaja kohta nelja väikseima seas satelliidiandmete kogumise algusest saadik. Iga-aastane miinimum septembris oli väiksuselt kuues.
  • Süsinikdioksiidi ja metaani kontsentratsioonid atmosfääris jätkasid tõusu ja saavutasid 2023. aastal rekordiliselt kõrge taseme, vastavalt 419 ppm (parts per million ehk miljondikosa) ja 1902 ppb (parts per billion ehk miljardikosa). Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid olid 2023. aastal 2,4 ppm kõrgemad kui 2022. aastal ning metaani kontsentratsioonid kerkisid 11 ppb võrra.
  • Üle terve maakera registreeriti palju ekstreemseid ilmastikunähtuseid, sealhulgas kuumalaineid, üleujutusi, põudasid ja maastikupõlenguid. Maastikupõlengutest põhjustatud süsinikdioksiidi emissioonid kasvasid 2023. aastal 2022. aastaga võrreldes 30%, peamiselt pidevate metsatulekahjude tõttu Kanadas.

„Tänu Copernicuse seireprogrammile teadsime kogu 2023. aasta vältel, et täna häid uudiseid oodata ei ole,” ütles Euroopa Komisjoni kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi Maa seire osakonna juht Mauro Facchini. “Ent käesolevad andmed möödunud aasta kohta tõestavad veel kord kliimamuutuste kasvavat mõju. Lähtuvalt parimatest teadmistest on Euroopa Liit nõustunud vähendama heidet 55% aastaks 2030, mis on nüüd kõigest kuue aasta kaugusel. Väljakutse on selge.“

Lisaks rõhutas Facchini Copernicuse programmi olulisust kliimameetmete kavandamisel, rohepöörde läbiviimisel ning hoidmaks pilku peal Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide täitmisel.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse asedirektor Samantha Burgess: „2023 oli erakordne aasta, mil kliimarekordid kukkusid nagu doominokivid. 2023 pole üksnes kõige soojem dokumenteeritud aasta, see on ühtlasi esimene aasta, kus kõik päevad olid rohkem kui 1 °C soojemad tööstuseelsest perioodist. 2023. aasta temperatuurid ületavad tõenäoliselt mis tahes ajavahemiku temperatuure vähemalt viimase 100 000 aasta vältel.“

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse direktori Carlo Buontempo sõnul on viimaste kuude ekstreemsused vapustavaks tunnistuseks sellest, et praegune kliima pole enam see, mille rüpes meie tsivilisatsioon välja kujunes. „See tähendab kaugeleulatuvaid tagajärgi Pariisi kokkuleppele ja kõigile inimkonna püüdlustele,” lausus ta. “Kui soovime kliimamuutustega kaasnevaid riske edukalt hallata, tuleb meil kiiremas korras majandus dekarboniseerida ning lähtuvalt kliimaandmetest ja -teadmistest tulevikuks valmistuda.“ 

Pinnalähedased õhutemperatuurid purustasid rekordeid

Varaseimad märgid 2023. aasta ebatavalisusest hakkasid ilmnema juuni alguses, kui temperatuurianomaaliad kerkisid mitu päeva järjest 1,5 kraadini tööstuseelse perioodiga 1850–1900 võrreldes. Ehkki ööpäevaste anomaaliate tõusmine sellise tasemeni ei juhtunud esimest korda, polnud seda varem sellisel aastaajal ette tulnud. Kogu ülejäänud aastal 2023 kujunesid üle 1,5-kraadised globaalsed ööpäevased temperatuurianomaaliad regulaarseks, kuni 1850–1900 taset ületas rohkem kui 1,5 °C üle 50% päevadest.

See ei tähenda, et oleksime ületanud Pariisi kliimakokkuleppe poolt eesmärgiks võetud künnised (sest need räägivad vähemalt 20-aastastest perioodidest, mille keskmine selle temperatuurianomaalia ületab), kuid see on kurjakuulutav pretsedent.

Maakera ööpäevase pinnalähedase õhutemperatuuri tõus kokkuleppelise tööstuseelse võrdlusperioodi 1850–1900 suhtes 2023. aastal. Graafik toob esile temperatuuritõusud kolmes vahemikus: 1–1,5 °C (oranž), 1,5–2 °C (punane) ja enam kui 2 °C (karmiinpunane). Allikas: ERA5. Graafik: C3S/ECMWF

Mere pinnatemperatuurid: mitte ainult El Niño mõju

2023. aastal kogetud ebatavaliste temperatuuride üheks oluliseks tõukejõuks olid kõrged pinnatemperatuurid maailmameres. Maakera keskmised merepinna temperatuurid ajavahemikus aprillist detsembrini olid aastaaja kohta kõrgeimad ERA5 andmebaasis.

Kuigi kõrgete temperatuuride põhjustajaks ookeanis on pikemas vaates peamiselt jätkuv kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasv atmosfääris, panustas 2023. aastal sellesse lisaks El Niño lõuna ostsillatsioon (El Niño Southern Oscillation ehk ENSO). ENSO on kliima looduslik varieerumine troopilise Vaikse ookeani kesk- ja idaosa vete keskmisest jahedamate (La Niña) ja soojemate (El Niño) temperatuuride vahel. Need ENSO nähtused mõjutavad temperatuuri ja ilmastikumustreid kogu maailmas. Kui 2023. aasta alguses sai läbi La Niña ja algas El Niño tingimuste kujunemine, teatas WMO juulis El Niño algusest ja viimasega seotud ilmastikuolud jätkasid tugevnemist terve ülejäänud aasta.

Aga üleminekust El Niñole üksi ei piisa, et seletada pinnatemperatuuride kasvu kogu maailma ookeanides 2023. aastal, sest rekordilistesse globaalsetesse temperatuuridesse panustasid ka kõrged merepinna temperatuurid väljaspool Vaikse ookeani ekvatoriaalset piirkonda.

Eri laiuste panus maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmiste anomaaliatesse normperioodiga 1991–2020 võrreldes, kujutatuna maismaa ja maailmamere jaoks eraldi. Iga laiuse panust saab hinnata vastavalt kujutatud ala suurusele maakera pinnal ja see on tähistatud diagrammide tulpades eri värviga. Allikas: ERA5. Graafik: C3S/ECMWF.

Mereleitsakud olid 2023. aastal tavapärased, tabades piirkondi nagu Vahemeri, Mehhiko laht ja Kariibi meri, India ookean ja põhjapoolkera Vaikne ookean ning suur osa Põhja-Atlandi ookeanist. Pikemas perspektiivis võisid soojusanomaaliaid mõjutada või võimendada ka paljud faktorid, sealhulgas ookeani sügavamatest kihtidest pärit soojussisaldus. 

Kasvuhoonegaasid

C3S-i ja Copernicuse atmosfääriseire teenuse (Copernicus Atmosphere Monitoring Service ehk CAMS) kohaselt kerkisid kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris 2023. aastal kõrgemale kui eales registreeritud. Süsinikdioksiidi kontsentratsioonid olid 2023. aastal 2,4 ppm kõrgemad kui 2022. aastal ja metaani kontsentratsioonid tõusid 11 ppb võrra.

Hinnanguliselt oli 2023. aasta süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris 419 ppm ja metaanil 1902 ppb. Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni kasvamise kiirus oli sarnane lähiaastatele. Metaani kontsentratsioonide kasvamise kiirus oli kõrge, kuid madalam kui viimase kolme aasta jooksul.

Satelliidiandmetel põhinevad CO2 (vasakul) ja CH4 (paremal) kontsentratsioonid maakera atmosfääris vahemikus 2003–2023 kuukeskmistena (hall joon) ja 12 kuu keskmistena (punane joon). Allikas: C3S/Obs4MIPs (v4.5) konsolideeritud andmed (2003-2022) ja CAMS esialgsed reaalajalähedased GOSAT (CH4) ja GOSAT-2 (CO2) andmed (2023). Piirkond: laiuskraadide 60S – 60N vahemik maismaa kohal. Graafik: C3S/CAMS/ECMWF/University of Bremen/SRON

Copernicus on osa Euroopa Liidu rahastusel tegutsevast liidu kosmoseprogrammist ja Maa seiresüsteemi lipulaev. Copernicus jaguneb teemade järgi viieks teenuseks: atmosfääri seire, kliimamuutuste seire, maismaaseire, julgeolekurakendus ja hädaolukordade ohjamine.

Copernicus esitab avalikkusele tasuta kättesaadavaid operatiivandmeid ja teenuseid, pakkudes tarbijaile usaldusväärset ja värskeimat teavet meie planeedi ja selle keskkonna kohta. Programmi korraldab ja haldab Euroopa Komisjon ja koostöös viivad seda ellu teiste seas liikmesriigid, Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency, ESA), Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon (European Organisation for the Exploitation of Meteorological Satellites, EUMETSAT), Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (European Centre for Medium-Range Weather Forecasts, ECMWF), Euroopa Liidu agentuurid ja Mercator Ocean.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.