Peidetud kingitustest seksuaalse kannibalismini: loomariigis on palju erinevaid kurameerimisviise

Foto: Naren Yogarajah / Pexels

Homo sapiens sapiensidel on kombeks kinkida sel naistepäeval naistele lilli ning välja tuua silmapaistvaid naisi, kes elu edasi viivad. Mida kingitakse aga loomariigis ja mille põnevaga paistavad silma eri liikide emased?

Eesti Loodusmuuseumi bioloog Katerina Pesotski ütleb, et mõnele meeldib kingitusi saada, teisele aga hoopis teha. „Hiidämbliklaste seltsist teavad paljud kingituste andmis- ja saamisrõõmust. Paaritumise käigus võib nõmme-hiidämbliku (Pisaura mirabilis) emane isase ära süüa. Selleks, et seda ei juhtuks, peavad isasämblikud olema väga kavalad. Üheks variandiks võib olla surnu teesklemine, aga teiseks variandiks on pakkuda oma daamile kingitusi.“

Loodusmuuseumi entomoloog Aare Lindt lisab, et on ämblike seas on selline kingituste viimine päris tavaline. „Emane siis hindab seda kingitust. Eks oleneb kingitusest ka, mõnikord sööb emane peale paaritumist isase ära,“ nendib Lindt.

Pesotski ütleb, et nõmm-hiidämblike ausad isasloomad pakuvad kingiks enda tapetud putukaid. „Aga mõned selle liigi isasloomad eelistavad mitte raisata oma energiat söödava kingituse leidmiseks, vaid asetavad ämblikuvõrku mittesöödavaid asju, mis ämblikuemasloomale küll avastamisrõõmu ei paku, kuid annab kavalale isasloomale šansi edukaks paaritumiseks,” selgitab ta. Paraku võib peale seda isane oma elust ilma jääda.

Lindt toob veel ühe näite kõige mürgisematest ämblikutest maailmas. Brasiilia uitämblike (Phoneutria perekond) isased on emastest kaheksa korda väiksemad, nii peavad nad sigimiseks olema kavalalt kohastunud.

„Isane on selline meeldiv haisukott,“ ütleb Lindt muheledes, viidates feromoonidele, mida isasämblik paaritumiskatsel eraldab. See feromoon paralüseerib emase, kes kukub ümber ja annab sellega võimaluse isasel oma töö ära teha. „Kui aga emane kukub valesti, siis jookseb isane kähku minema, sest muidu pistetakse ta ise nahka.“

Seksuaalset kannibalismi esineb teistegi liikide hulgas, näiteks võib tuua palvetajaritsika (Mantis religiosa), kelle emased on isastest tugevamad ja suuremad ning üsna tõenäoliselt võivad endale läheneva seksuaalselt küpseks saanud isase tappa ja ära süüa. Palvetajate hulgas pole aga kurameerimistaktikaid täheldatud.

Vabadust sümboliseerivad linnud teevad kingitusi ja tantsivad valssi

Küll aga kurameerivad isased jäälinnud (Alcedo atthis), kes paaritumishooajal emastele kalu kingituseks viivad. „See käitumine demonstreerib isase võimekust tagada külluslik toidulaud, mis on emasele sigimisperioodi ajal tähtis,“ ütleb Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu. 

Loodusmuuseumi haridusosakonna juht, bioloog Maria Metsaorg märgib, et on õppinud teadusliku lähenemise käigus hindama emasloomi kui produktiivsuse tõstjaid, kelle väärtus seisneb linnuliigi püsimises. Linnuvaatlusretkedel imestame ikka isaslindude erksate värvide üle, linnumehed sageli ohkavad emaslindu nähes: „Oh, see on lihtsalt emane…“

„Kevade saabumisel jõuavad pesitsuspaika esimesena isaslinnud, et kindlustada territoorium ja alustada pesaehitusega,“ märgib Metsaorg. „Pesitsevad emaslinnud võivad inkubatsiooni- ja pesitsusperioodidel olla äärmuslike ilmastikunähtuste mõjudele vastuvõtlikumad.“

Kevadine naistepäev jääb täpselt sellesse aega, kui vabadust, lootust, uusi algusi, looduse jõudu, inimeste vahelist armastust ja rõõmu sümboliseerivad linnud hakkavad Eestimaale tagasi jõudma. „Ilu esindavad laululuiged on seotud valguse, armu, ilu, armastuse ja puhtusega. See on naiseliku ilu ja pehmuse embleem. Luigepaar esindab hingesugulasi kogu eluks,“ räägib Metsaorg, kes lisab, et luiged ongi juba Eestisse kohale jõudnud.

Keerukas paaritumistants, mis on tõeline kevadekuulutaja, on ka tuttpüttidel, kes talveks Indiasse lendavad. „Sätendav veeprits ümbritseb kaht lindu, kes on kütkestavasse tantsu lukustatud, hoides oma nokas veetaime. Valssi tantsiv paar aerutab raevukalt kevadises vees, hoides püstiasendit. Nad eelistavad selgeid veekogusid, mis on piisavalt sügavad, et veeputukaid, kalu, kulleseid ja krevette otsides sukelduda. „Mees ja naine“ kohtuvad vee peal ja teevad koos rahulikku tantsu, mis arvatakse tugevdavat nende sidet,“ kirjeldab Metsaorg. „Nad alustavad pea raputamisest. Järgmisena alustavad nad umbrohutantsu.“

Tantsu käigus sukelduvad mõlemad linnud sügavale vee alla, korjates kokku nokatäie umbrohtu. „Kui nad välja ilmuvad, ujuvad nad üksteise poole ja tõusevad rinnad vastakuti, hoides ikka veel umbrohtu nokas, enne kui lõpuks end uuesti vette sätivad, et rohkem pead raputades, et minna dramaatilisse vahepalasse, kõrvuti tormamine üle veepinna. Liikudes veekohal hoiavad nad end püsti, liigutavad raevukalt jalgu ning jätavad mulje, nagu nad kõnniksid vee peal, mitte ei ujuks,“ räägib Metsaorg.

Naiselikkuse eri palged

Nii nagu inimestevahelises suhtluses, on ka looduses palju erinevaid viise omavahel „jutule“ saada ning isastel emaste tähelepanu võita. Tänasel naistepäeval on see ka heaks meeldetuletuseks, et naiselikkusel on palju erinevaid palgeid.

„Tahame tähistada naiselikkust, naiste mitmekesisust, loodust armastavaid naisi ja, mis kõige tähtsam – naisi, kes teevad meie looduse tundmise paremaks,“ kutsub Maria Metsaorg üles märkama naisi meie ümber.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.