Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees ja Keskühistu Eramets TÜ tegevjuht Priit Põllumäe leidis eelmisel nädalal toimunud metsandusfoorumil arutletut kommenteerides, et mitmed Euroopa Liidu (EL) metsandust puudutavad algatused on vastukäivate eesmärkidega.
“Metsandus on valdkond, mis on Euroopa Liidus riikide pädevuses. See tähendab, et metsanduspoliitikat ning metsanduse arengut otsustavad liikmesriigid. Siiski oleme jõudnud olukorda, kus üha enam tuleb küsida, et kas me oleme oma otsustes iseseisvad,” kirjutas Põllumäe koja blogis, selgitades, et küsimus tõstatub tema vaates, sest Euroopa Liit on ette võtnud nii siduvaid kui mittesiduvaid algatusi, mis kas otseselt või kaudselt metsandust mõjutavad.
“Kogu roheleppe raamistikus on sellisteks algatusteks näiteks EL metsastrateegia, elurikkuse strateegia, FIT 55 metsanduse, maakasutuse ja selle muutumise sektor (LULUCF) ja muud taolised. Seega muutub ka üha küsitavamaks sisuline vajadus riikliku metsanduse arengukava järgi, mille kestvus on lühem kui mitmete EL-i algatuste omad ning mille skoop on ja raamid ei ole sugugi enam vabad,” märkis ta.
Kõige probleemsem on Põllumäe hinnangul aga hoopis asjaolu, et mitmed algatused on vastukäivate eesmärkidega.
“Elurikkuse strateegia raames liikmesriikidele otse kohalduvad looduse taastamise eesmärgid tähendavad muu hulgas seda, et nii soode kui niitude taastamiseks on vaja metsa raadata. See tähendab, et väheneb tegelikult meie metsamaa pindala ning metsamaa süsiniku sidumine ja varu, mis aga omakorda on oluline meile LULUCF eesmärkide seisukohast. Taastamise eesmärgil tehtud raadamine läheb süsiniku emissiooni arvestusse ning tulevikus on see maa süsinikku siduvast poolest väljas. Metsanduse ja metsakasvatuse valdkond peab seega kahekordselt kahju kannatama ja teiste negatiivset mõju mitmekordselt tasakaalustama,” kirjeldas ta.
12. oktoobril toimunud metsandusfoorumil arutleti ka materjali hindade tuleviku üle ning Põllumäe sõnul jäi kõlama, et seoses praeguse energiakriisiga võib eeldada, et lähiaastail veab puidu varumist ja sellega seonduvaid otsuseid just energiapuidu hinnad. Seda erinevalt varasemast, kui varumise aktiivsust on pigem mõjutanud just jämesortimentide, palgi ja paku, hind.
“Tegemist on tõeliselt erakordse ajaga, kus turg käitub teistmoodi, sest väliseid muid tegureid – sõda, kõrged gaasi ja elektri hinnad – on väga palju. Lisaks sellele on üha rohkem arenemas alternatiivsed turud ja materjalid. Pikka aega on räägitud metsa elurikkusest, süsinikust või vee puhastusvõimest kui teenustest, millel puudub turg ja mis vajavad seega tugevaid regulatsioone. Süsinikuga eesotsas on aga üha rohkem need turud erainitsiatiivil arenguhüppeid tegemas,” tõi Põllumäe välja.
Ta osutas, et Eestis on tänaseks ligikaudu kümme ettevõtet või vahendajat, kes pakuvad metsaomanikele võimalust osaleda erinevates pikaajalistes süsinikuga seotud projektides, mis ideaalis tähendab metsaomanikule võimalust alternatiivseks sissetulekuks.
“Teisalt on valdkond globaalne, üsna nüansirohke, pikaajaline ning võrdlemisi nõrgalt reguleeritud. Projektidesse minev erametsaomanik peab üsna hästi süvenema kõikidesse nõuetesse ning mõistma võetavaid kohustusi ning võimalikke arengustsenaariume, sest määramatust süsinikuturgude osas on palju,” nentis Põllumäe.
Lisaks on kaubanduskoja nõukogu aseesimehe selgitusel paljud ettevõtted välja arendamas uusi tehnoloogiaid, et puidukasutusse veel rohkem innovatsiooni tuua. “Kui praegu oleme harjunud, et ümarpuit saetakse neljakandiliseks või kasutatakse paberi või energia tootmiseks, siis tulevik on peenemate toodete päralt – puidusuhkrud, ligniin, tselluloos ja muu taoline. Justkui paistab, et olemas ei ole mitte midagi sellist, mida nendest lähteainetest toota pole võimalik,” lisas ta.
Puidupõhised materjalid leiavad rakendust tekstiili-, farmaatsia-, toiduaine-, keemiatööstuses ning palju mujal, loetles Põllumäe, samuti ei kao tema hinnangul tulevikus kuhugi saematerjali ning ehituspuidu vajadus. “Aga üha enam on paranemas teadmised ning oskused kuidas kõrgelt väärindada madalama kvaliteediga tüvepuitu ning puidutööstuste jääke. Tulevik on puidu päralt, aga vajame üha rohkem arutelu ja sisulisi otsuseid selleks, et metsandus tõeliselt rohepöörde vankri ette rakendada,” võttis ta kokku.