Keskkonnaühendused soovivad, et kogukondadele tähtsaid kodumetsi ei raiutaks lagedaks

Foto: Pixabay

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis võimaldaks kohalike elanike soovist sõltumata lagedaks raiuda kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid (nn KAH-alasid). Keskkonnaühendused soovivad, et kogukondadele olulisi metsi ei käsitletaks tavapäraste majandusmetsadena ning need võiks jätta lähtuvalt elanike soovidest puutumata või majandada näiteks püsimetsanduse võtetega.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda, MTÜ Päästame Eesti Metsad, Roheline Läänemaa ja Fridays for Future Eesti pöördumine:

Asulate lähedal asuvate ja kohalikele oluliste riigimetsade majandamist, sh kogukondade kaasamist majandamise otsustesse on seni eest vedanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), ent see on kaasa toonud mitmeid probleeme ja kohtuvaidlusi. Nõnda algatas keskkonnaministeerium 2021. aastal metsaseaduse ja planeerimisseaduse täiendamise seaduse eelnõu, et luua suurem õigusselgus kogukonnale oluliste metsaalade ja nende üle otsustamise osas. Nimetatud eelnõu võidakse lähipäevil pärast kooskõlastusringi riigikokku kinnitamiseks saata.

Paraku ei too eelnõu praegusel kujul kogukondade jaoks leevendust, vaid elanike kaasarääkimise võimalused hoopis halvenevad ning õigusselgus isegi väheneb. Seda hoolimata, et eri keskkonnaühendused on 2021. aastast peale ministeeriumile läkitatud seisukohtades korduvalt rõhutanud, et eelnõu peab võimaldama tulevikus kogukondadel sisuliselt kaasa rääkida, kas ja kuidas nende kodumetsi majandatakse.

Päästame Eesti Metsad MTÜ tellis juristidelt KAH-alade teemal õigusliku analüüsi ning on nüüdseks kolmel korral ministeeriumile oma seisukohad esitanud. Põhjalikest argumentidest hoolimata on eelnõu sisu jätkuvalt sama ning kodumetsade paremat hoidmist ei taga. „See inimestele äärmiselt oluline teema vajab terviklikku, läbimõeldud lahendust. Vaja on täpseid seadusest tulenevaid reegleid, kuidas RMK KAH-aladel tegutseda ja kodumetsade lagedaks raiumist vältida saab,” rääkis Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Farištamo Eller. 

Linnade, alevike ja külade kõrval asuvaid metsi, kus kohalikud elanikud käivad aktiivselt sportimas, marju korjamas ja puhkamas, ei ole paslik lagedaks raiuda – see vähendab märgatavalt elukeskkonna väärtust. Nii Eesti kui ka teiste riikide kogemus näitab, et leidub ka paremaid lahendusi nagu püsimetsandus.

“Püsimetsandus on selline metsade majandamise viis, mille käigus raiutakse puid ja puudegruppe kogu platsi lagedaks tegemata. Mets ja sellele omased väärtused jäävad püsima, inimestele harjumuspärane elukeskkond säilib. Püsimetsandust rakendatakse järjest laiemalt meie naaberriikides just eeskätt sellistel aladel, kuhu lageraieid ei sobi,” selgitas Eestimaa looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

KAH-aladega seotud probleemistikule on “Avaliku pöördumisega kodumetsade kaitseks” tähelepanu juhtinud pea 40 organisatsiooni ning ligi 4000 eraisikut. Pöördumine esitati riigikogule 2022. aasta kevadel, kuid lahendusi ei ole tulnud ka sealt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.