Metsamajandus

Kodumetsade hoidmist nõudvad rahvaalgatuse korraldajad selgitasid oma seisukohti riigikogus

F: Pixabay

Riigikogu keskkonnakomisjonis nõuti kodumetsade hoidmist ja niinimetatud KAH-aladel lageraiete planeerimise ja teostamise peatamist.

Rahvaalgatus, mis nõuab kodumetsade kaitset ja RMK teostatava jätkusuutmatu metsade majandamise peatamist, oli riigikogu keskkonnakomisjonis esimesel ärakuulamisel 14. juunil. 

Rahvaalgatuse algatajate ettekanne keskendus kodumetsade ja looduskeskkonna erilisele rollile ühiskonnas, teatas MTÜ Päästame Eesti Metsad pressiteates. Rõhutati, et kodumetsi tavapärase puiduvarumise majandusmetsana käsitleda ei tohiks, mis tähendab, et puidutagavara, raieküpsususe, süsinikukvootide ja tihumeetrite arvestuses on kodumetsadel ennekõike püsimetsa väärtus, mitte pelgalt tugi puidusektorile.

Aruteluni komisjoniistungil ei jõutud. Järgmine kohtumine on kavandatud alles sügisel. Praegused raieplaanid KAH-aladel peatatud ei ole. 

 “Pärast kaitsemetsade kategooria kaotamist metsaseadusest ei leitud kaitsemetsade säilitamiseks või hooldamiseks vajalikke õiguslikke vahendeid. Vaikimisi said neist riigi majandusmetsad, mida hakati sedavõrd intensiivselt majandama, nagu teised keskkonnaseadused, näiteks veeseadus või looduskaitseseadus, võimaldasid. See oli suur teene raie- ja puidutööstusele,” selgitas istungijärgses kommentaaris rahvaalgatuse üks eestvedajad KTÜ nõukogu liige Jaak Rand. 

Hiljuti suurendas keskkonnaministeerium uuendusraiete pindala ja hoolimata rahvaalgatuse nõudmistest algatas planeerimisseaduse eelnõu, mis võimaldaks RMK-s riigimetsi ka asulate lähedal vabamalt raiuda. “See mõjutab meie kõigi turvalisust ja kodumetsi kõige otsesemal viisil. Kodumetsi on vaja hoida, eriti lävel seisvat kriisi arvestades,” kõlas rahvaalgatuse ettekande lõppsõnas.

Keskkonnakomisjoni liige Heiki Kranich märkis, et  kaitsemetsade staatus tuleks taastada. Ministeeriumi esindaja Marku Lamp väitis, et kaitsemetsad kaotati põhjusel, et need olid muude vahenditega juba õiguslikult kaitstud ja metsaseaduses eraldi sellist funktsiooni täita polnud vaja. Kaitsemetsade staatuse taastamise üle arutletakse kindlasti veel edaspidi.

Rahvaalgatuse algatajad rõhutavad, et kogu edasine arutelu peab olema avatud ja avalikku huvi mitmel moel toetav. Puiduväärindamise debatti nõudev poliitiline suund unustab, et metsandus ei koosne ainult kvootidest, statistikast, hektaritest ja tihumeetritest, vaid selle aluseks on ka ühiskondlik kokkulepe. Kodumets ja majandusmets kätkevad endas vastandlikke väärtusi. “Kodukoha mets on väärtuslik just sellisena, enne kui see puiduna maha võetakse. Ja kodukoha metsa majandamine on ka metsa kaitse,” ütles rahvaalgatuse üks algatajatest, Farištamo Eller.

Rahvaalgatuse algatasid MTÜ Päästame Eesti Metsad, Keskkonnateabe Ühendus SA, Studio Viridis Loodusharidus ja Eesti Looduskaitse Selts. Selle allkirjastas 3769 eraisikut ja sellega liitusid 41 organisatsiooni, nende hulgas keskkonnaorganisatsioonid, ettevõtted, ühingud ja erakonnad.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.