Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral õiglaseks hüvitismeetmeks. Maadevahetusele eelistatakse küll iga-aastast rahalist kompensatsiooni, kuid selle suurus peaks praegusega võrreldes olema õiglasem ning välja tuleks see maksta kohe.
Eesti Erametsaliit korraldas jaanuaris küsitluse, mille tulemus näitas, et kõige õiglasemaks hüvitismeetmeks looduskaitseliste piirangute korral peeti iga-aastast rahalist hüvitist. Vastustes toodi välja ka hüvitise suuruse küsimus – see peaks olema õiglane ning seda ei tuleks paluda, vaid peaks laekuma automaatselt metsaomaniku kontole.
Teisel kohal oli õiglaseks peetavate hüvitiste seas maadevahetus – võimalust vahetada oma maa mõne riigile kuuluva metsatüki vastu pidas õiglaseks ligi pool vastajatest.
Erametsaliidu tegevjuhi Jaanus Auna sõnul olid küsitluse vastused ootuspärased. “Sarnaseid arvamusi näeme ka oma igapäevatöös metsaomanikega suheldes. Kui riik soovib omaniku maa kasutamist piirata, tuleb see kohe ja õiglaselt hüvitada,” ütles ta.
Samas peab ta oluliseks austada maaomaniku soovi jääda omanikuks. “Oma metsas soovitakse ise teha otsuseid metsa keskkonna hoidmisel ja kujundamisel. Sellise võimaluse annaks maadevahetuse kasutamine ühe hüvitismeetmena,” rääkis Aun.
Enamik vastajaid pidas oluliseks omaniku kaasamist looduskaitseliste tegevuste ja piirangute planeerimisse tema maal. Eriti oluliseks peetakse just seda, et teavitamine ja omaniku arvamuse küsimine toimuks juba enne piirangute seadmist. Välja toodi mitmeid näiteid, kus maaomanikud said uutest kitsendustest teada alles siis, kui ise töid planeerima hakkasid või juhuslikult metsaregistrit uurisid.
Metsaomanikud soovivad, et neid aruteludesse ja muudesse tegevustesse kaasataks ja nende arvamusega arvestataks, soovitakse sõnaõigust oma maal toimuva osas. Korduvalt tõsteti esile lepingulistel alustel loodushoiu korraldamist, kus fikseeritakse lepinguga omaniku ja riigi õigused ning kohustused kaitseväärtustega maal.
Erametsaliidu tegevjuht nentis, et sellised ootused on inimlikud. “Kellele meist meeldiks, kui meid isiklikult puudutavad otsused tehakse meie selja taga. Sageli pöörduvad maaomanikud meie poole just pärast uutest piirangutest teadasaamist ning kõige suuremat pahameelt olemegi näinud siis, kui piirangud tulid omanikule üllatusena,” rääkis ta ja lisas, et selline lähenemine tekitabki lõhet looduskaitseametnike ja maaomanike vahel.
Eesti Erametsaliit korraldas küsitluse metsaühistutega liitunud metsaomanike seas. Küsitlusele vastas paari nädala jooksul 510 metsaomanikku, tulemustega saab tutvuda Eesti Erametsaliidu kodulehel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
