Juuni lõpus algaval noorte laulu- ja tantsupeol “Püha on maa” serveeritakse kõikidele osalejatele ja peokülastajatele toitu ja jooki korduskasutatavatest nõudest. Eesti Pandipakend tutvustas täna oma ruumides peoalal kasutatavat pandinõude süsteemi ja näitas pesukeskust, kus saavad lausa kliiniliselt puhtaks nõud, mis peoplatsidelt Panditopsi pesukeskusesse liiguvad ja sealt puhtana jälle tagasi peole jõuavad.
Infolõunal käigus olnud nõud on samad, mis jõuavad noorte laulu- ja tantsupeole. Kui esinejate toitlustuses uut tüüpi nõud sööjatele mingeid lisaülesandeid ei too, siis peoalal kauplejatelt ostes rakendub korduskasutatavatele nõudele kahe euro suurune pant, mis tagastatakse samas summas kohe sealsamas laulu- ja tantsuväljakul asuvates pandinõude tagastustelkides. Söögiriistadele panti ei lisandu, kuid need tuleb samuti tagastada Panditopsi telki.
Pärast laulu- ja tantsupeo ametliku supi söömist ja nõude pesu testiti luminomeetri abil korduvkasutavate nõude puhtust ja tulemusi võrreldi isiklike mobiiltelefonide ekraanide ja teiste pindadega.
Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba näitas peol kasutatavaid nõusid ja tutvustas noortepeo peoalade plaane koos sinna märgitud Panditopsi tagastustelkide kohtadega – kokku on tagastustelke Kalevi Keskstaadionil 2 ja Lauluväljakul 11.
Karba viitas varasemalt väljaöeldule, et Panditopsil on valmidus tagastustelke peoalale vastavalt vajadusel juurde lisada, et tagada võimalikult sujuv pandinõude tagastamine.
“Ainult loetud päevade pärast toimub Eestis esmakordselt sellise mahuga pandinõude kasutamine nii suurel ja väärikal üritusel nagu XIII noorte laulu- ja tantsupidu. Oleme mitu kuud koos laulu-ja tantsupeo meeskonnaga analüüsinud võimalikult täpselt klienditeekonda ja teinud ettevalmistusi, et see oleks peo ajal sujuv. Kindlasti tuleb ette üllatusi, millele reageerime operatiivselt,” jagas Karba ettevõtte ettevalmistusi. Ta kinnitas, et peoalal soovitakse tagada võimalikult kiire ja külastajale mugav klienditeekond ja selles osas allahindlusi ei tehta.
“Loodame kõikidelt osapooltelt mõistvat suhtumist, sest eesmärk on meil kõigil ühine – vähendada prügistamist ja harjuda uue normaalsusega nii hästi kui see meile ette antud ajaaknas võimalik on.”
“Korduskasutatavate nõude taas kasutuselevõtt on olnud XIII noortepeo korraldajatele suureks väljakutseks, kuid eelkõige ka südameasjaks,“ ütles Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum. “Laulu- ja tantsupidu, mille juhtmõte on “Püha on maa” ja mis toimub Euroopa rohelises pealinnas, ei saa kuidagi jätta kasutamata võimalust teha üheskoos midagi ära selleks, et loodust ka päriselt hoida.”
Weidebaumi sõnul on korduskasutatavate nõude kasutamine laulu- ja tantsupeol tegelikult seda protsessi lähedalt vaadates üsna lihtne ja loomulik ning kõigile jõukohane. Ainus lisaliigutus, mida teha tuleb, on oma toidunõud pärast einestamist viia prügikasti asemel selgelt äratuntava sümboliga tagastustelki, kus iga topsi ja taldriku eest saadakse kohe tagasi oma pandiraha.
Ta lisas, et pandinõudele üleminek püsib kahel kindlal sambal, milleks on igaühe tahe ja valmisolek midagi looduse heaks teha ning Eesti Pandipakendi panus ja valmisolek see üleminek teoks teha. “Olulisim on meie kõigi valmisolek astuda see väike samm, et XIII noorte laulu- ja tantsupeost jääks maha teadmine, et 500 000 ühikut mõttetut ühekordset plasti jäi kasutamata.”
Keskkonnahoiu ja energiasäästliku tegutsemise ümber ringleb palju müüte. Keskkonnapsühholoog Grete Arro sõnul on üheks enim vaidlusi põhjustavaks küsimuseks ühekordsete plasttoodete tootmiseks ja korduskasutusnõude puhastamiseks kuluva energia võrdlus. Siinkohal tulevad appi uuringud, mis näitavad, et kuigi mõlemal protsessil on keskkonnamõju, on see korduskasutusnõul oluliselt väiksem.
“Müütide tekkepõhjus on sageli see, et kipume üle hindama protsesside neid osi, mida suudame näha või vähemalt ette kujutada – nagu pesemist ja transporti –, aga toorme kaevandamisest, tootmisprotsessist ja jäätmekäitlusest on meil ähmasem ettekujutus,” ütles Arro.
Erinevalt ühekordsetest nõudest saab korduskasutatavaid kasutada ca 100 korda. Iga korra kohta, kui peame korduskasutatavad nõud pessu transportima ja pesema, tuleks ühekordse nõu tegemiseks vajalik tooraine kaevandada või kasvatada, vastavaks materjaliks töödelda, nõuks töödelda ja pakendada.
“Sinna vahele käib veel tihti kontinentidevaheline transport ja lõpuks peab ühekordse nõu segaolmejäätmena ka käitlema. See on keskkonnale kulukam ja kui selleaastasel noorte laulu- ja tantsupeol jääb kasutamata ca 500 000 ühekordset nõud, siis on see oluline materjali ja energia kokkuhoid,” ütles Arro.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
