Heido Vitsur: miks me ei keela tooraineid, mida ei saa ümber töödelda?

Heido Vitsur Ringmajanduspäeval. Foto: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit

Majandusteadlane ja LHV panga analüütik Heido Vitsur rõhutas täna Ringmajanduspäeval peetud ettekandes realistliku õigusruumi loomise vajadust ringmajanduse efektiivseks toimimiseks, samuti hoiatas ta jäätmesektori koondumise eest kohalike omavalitsuste kätte.

“Kui me asju ja materjale taaskasutada ei oska, siis ei tule ka midagi rohepöördest välja. Kui me saame ära keelata fossiilsed kütused, siis miks ei saa ära keelata toorainet, mida ei saa ümber töödelda?” küsis Vitsur.

Asjadele on võimalik kehtestada õiglane hind ja nõuda, et see, mis ära visataks, et oleks taaskasutatav, märkis Vitsur. Selleks kõigeks tuleb aga luua realistlik ja võrdne õigusruum, mis paneb paika nii piirid kui ka toetused. “Piltliku võrdluse võib tuua energeetikast, kus tuulikud saavad energiat võrku müüa alati, teised vaid siis kui tuult ei ole. Millal antakse aga sarnane garntii näiteks biogaasi tootjatele, mis on ju väga oluline osa ringmajandusest.”

Jäätmekorralduse osas rõhutas Vitsur konkurentsikeskkonna võrdsuse tähtsust. “Ökonoomika mõttes on ükskõik, kas jäätmeid koguvad omavalitsused või erasektor, kuid konkurentsikeskkond peab olema täpselt samasugune. Kui aga luuakse kohalikele omavalitsustele eeliseid, siis turg ei tööta, koondub omavalitsuste kätte ning tekivad suured käärid kvaliteedis.”

“Hobuse asendamine autoga prügiveol on tühine saavutus võrreldes selle tööga, mida tuleb teha, et praeguste tootmisvõimsuste juures maailm jäätmetesse ära ei upuks,” rääkis Vitsur. “Siinjuures on väga oluline roll kohalikel omavalitsustel, mis ei ole kahjuks kõik aga nii võimekad, et jäätmemajandust korraldada ning neile tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Ringmajanduse efektiivsus sõltub jäätmete sorteerimisest ja sealjuures just kohalikest omavalitsustest, kes on inimestele kõige lähemal.”

Ringmajanduse probleem on väga suur ning see pole mitte niivõrd majanduslik kui hoopis sotsiaalne – kuidas inimesi kaasata, selgitada ja ka motiveerida käitumist muutma. Mitte midagi ei lähe paremaks seni kuni kehtib mentaliteet “me teeme seda tööd, mis meile ei meeldi, et osta rämpsu, mida me ei vaja”, rõhutas majandusteadlane.

Täna toimus Tallinnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) korraldatud Ringmajanduspäev, kus arutletakse, kas jäätmereformi käigus välja pakutud muudatused viivad meid lähemale oluliste eesmärkide saavutamisele või pigem vastupidi. Ülevaate Taani jäätmekorraldusest andis Nils Bukhold, kohaliku omavalitsuse vaadet jagas Tartu abilinnapea Raimond Tamm ning poliitilise väitluse pidasid Hanah Lahe (Reformierakond) ja Riho Terras (Isamaa).

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.