Käimas on üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal, mille fookuses on tänavu pakendid. Eesti Pakendiringluse juhi Alder Harkmanni sõnul on sellised nädalad, mis teemale tähelepanu juhivad, äärmiselt olulised.
„Samas on kahjuks nii, et ega nädalaga mingit muutust ei too. Endiselt liiguvad suust suhu ja ka ühest ajakirjandusloost järgmisesse müüdid, mida kultiveeritakse, et oma viitsimatust põhjendada,“ ütles Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Eesti Pakendiringluse juht lükkab ümber kaheksa väidet, millel pole tõepõhja all.
1. Minu majapidamises ei tekigi jäätmeid. See on küll vale! Jäätmevaba elu on täna pigem ekstreemsus. Kes ei usu, lugege Bea Johnsoni „Jäätmeteta elu“ ja te ehmute – ka nii saab. Aga kas ka mina saan? Tõenäoliselt mitte. Jäätmevaba elu tähendaks täiskohaga tööd. Kust hankida pakendita toit, kuhu panna taskulambipatareid, katkised sokid ning mida peale hakata riietega, mis enam ei meeldi või selga ei mahu jne. See on keeruline. Parem tunnista – jäätmed tekivad. Aga sa saad muuta oma käitumist paremaks sellega, et tarbid vähem, tarbid vastutustundlikumalt. Ning kui oled jäätmed tekitanud, suunad need õigesti ringlusesse.
2. Mul pole mõtet jäätmeid sortida, niikuinii valab jäätmeauto kõik jäätmed kokku. See on vale. Jäätmevedajatel ei ole mõtet eri liiki materjale eraldi koguda ning siis neid uuesti kokku panna, et hiljem neid uuesti lahti sorteerima hakata. See on juba kulukam ja resursimahukam tegevus ning kokku valatakse ainult jäätmekastide sisu, mis on rikutud.
3. Mul pole mõtet jäätmeid sortida, niikuinii põletatakse kõik ära. Ka see on vale. Põletatakse neid jäätmeid, mida ringlusse võtta ei saa. Kõik liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusse nii palju kui praeguse tehnoloogiaga võimalik. Tehnoloogia areneb pidevalt – järjest uusi jäätmeliike on võimalik võtta ringlusse. Nt klaas- ja metallpakend – 100% ringlusse suunatav. Biojäätmed – 100% ringlusse suunatav. Paber- ja papp-pakendid – suur osa ringlusse suunatav. Plastpakendid – osaliselt ringlusse suunatavad, sest ka plastid ja plastisegud arenevad kiirelt, ringlussevõtutehnoloogia ei jõua alati sammu pidada. Siiski: kogu kõiki jäätmeid ikkagi liigiti, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Kõik plastpakendid pane alati pakendikonteinerisse – sa ei pea nuputama, kas ja mida neist parasjagu saab ringlusse võtta. Põletamine ei ole muidugi ideaalne lahendus. Ideaalne oleks võtta kõik materjalina ringlusse, kuid see on praegu taaskasutuslahendus – toota jäätmetest energiat ja soojust, mitte matta need maa sisse, prügimäele.
4. Mis seal vahet on, kas mina sordin – see hulk, mis mujal riikides jäätmeid toodetakse, on oluliselt suurem ja meie väike Eesti ei muuda siin midagi. Muudab küll. Me saame omaenda kodu hoida puhta, me saame omaenda tekitatud jäätmetega käituda õigesti. Me saame teha asju õigesti ja nii, et ei oleks piinlik ei oma laste, naabrite, külaliste ega ka tublimate riikide ees. Me saame olla isegi eeskujuks ja teha rohkem kui nõutakse, teha hästi.
5. Minu jäätmed on väga väike osa võrreldes põlevkivi- jm tööstusjäätmetega. Tõsi, kuid ka tööstusjäätmed tekivad meie, st inimeste tõttu. Me tarbime energiat, tarbime teenuseid ja tooteid, mille tootmise käigus tekivad jäätmed: toit, riided, mööbel, telefon ja internet selle sees ja nii edasi. Seetõttu ongi oluline alustada tarbimisest – tarbi vähem, vastutustundlikult ja kauem kestvaid tooteid.
6. Jäätmete sortimine on keeruline, ma ei saa sellest aru. Kui õppisid lugema, kirjutama, jalgratta või autoga sõitma, õpid ka jäätmeid liigiti koguma. Internet on õpetusi täis, kui hätta jääd. Kui oskad kommentaariakna üles leida, oskad ka guugeldada sortimisnõuandeid. Lisaks: kasuta loogilist mõtlemist. Sõnad konteineril (näiteks bio, pakend, paber/papp jmt) on suureks abiks.
7. Mul ei mahu kõik need erinevad prügikastid kööki ära. Kui mahtus üks suur kast, mahub ka mitu väiksemat (kotikest, ämbrit vmt). Sa imestad, kui palju tegelikult tekib pakendeid või biojäätmeid, kui hakkad neid eraldi koguma. Vaid need vajavadki suuremat anumat. Segaolmejäätmeid liigiti kogudes ju peaaegu ei tekigi. Kui kraanikausialune kapp on väike, kasuta muid ruume – biojäätmete ämbrike võib seista ka kapil. Panditaara kott ka rõdul või garderoobis.
8. Mul ükskõik, mis jäätmetest saab – kui ma sortida ei viitsi, siis maksan lihtsalt rohkem, et mu sodi minema viidaks. Hea küll, maksa rohkem, keegi teine teeb siis su töö ära, aga see ei muuda fakti, et toodad aastas suurel hulgal jäätmeid ja see on sinu jalajälg, kliima- keskkonnareostuse- ja CO2 jalajälg. Tarbitud tooted ja tekitatud jäätmed on ja jäävad sinu mõjuks keskkonnale, loodusele, inimeste ja eluslooduse tervisele. Kui sa ei hooli, siis peab keegi teine sinu eest hoolima.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
