Ringmajandusettevõtete liit: kui juba reformida, peaks vaatama kaugemale kui liigiti kogumine – materjalid tuleb ka reaalselt ringlusse saada 

Klaaspakenditega Sibelco sorteerimistehasesse jõudnud metalliosad: korgid, pudelikaelte ümber olevad rõngad jms. Foto: Ivar Soopan

Kliimaministeerium saatis avalikule konsultatsioonile nn jäätmereformi kava, et parandada muudetud jäätme- ja pakendiseadusega jäätmete materjalina ringlussevõttu. Sealjuures on muudatuste eesmräk suunata rohkem jäätmeid ringlusesse kui energeetilisse taaskasutusse või ladestusse, aga ka näiteks muuta jäätmekorraldus inimestele mugavamaks. 

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu hinnangul on muudatused oodatud ja vajalikud. Eriti mis puudutavad mugavamat ja tekkekohalt jäätmete kogumist, paremat andmekogumist, sealhulgas digitaliseerimist ning ka müügipakenditele kogumise sihtmäära kehtestamist. 

„Samas on näha, et väga kaugele ei ole samme planeeritud – liigiti kogumise reeglite karmistamine ei taga veel ringlussevõttu. Samuti on oluline, et lähtuksime põhimõttest: kõige soodsam tegevus peab olema jäätmete materjalina ringlussevõtt. Soodsam kui energeetiline taaskasutamine ja ladestus,“ selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütlemann. 

„Kui saame tekkekohalt jäätmeid rohkem puhtalt kätte, on see eeldus, et ringmajandus hakkab päriselt toimima,” lisas ta. “Sinnapoole oleme liidu ja liidu ettevõtetega aastaid püüelnud – teavitanud inimesi, teinud omavalitsustega koostööd, ettevõtted on ise pakkunud omavalitsustele paremaid sortimislahendusi ja nii edasi. Aga nagu sõnagi ütleb, on tegemist ringiga: materjalivood peavad ka saama käideldud ja ringlusesse suunatud. See tähendab, et riik peaks soodustama ja stimuleerima ringmajandustööstust ja uute  tehaste rajamist.”

Rüütelmanni sõnul takerduvad praegu uued algatused pigem bürokraatia või mitte-minu-tagaaias takistustele. Samuti vajab valdkond seda, et teisese tooraine nõudlus oleks olemas – ka seda peaks riiklikult jälgima ja soodustama. Näiteks peaks materjalide tootjatel olema kohustus taaskasutatavat materjali kasutada. “Vastasel juhul paneme küll inimesed sortima, aga materjaliga pole ikka midagi teha,” lisas ta. 

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on seisukohal, et kohalikud omavalitsused vajavad jäätmehaldusel suuremat tuge, muu hulgas rahalist. „Kuid raha jagamine omavalitsustele peaks olema sihtotstarbeline, et edendada liigiti kogumist, ringmajandust, kasvatada teadlikkust,” rääkis Rüütelmann. “Näiteks ei saa me aru, missugust probleemi lahendatakse sellega, kui soovitakse panna omavalitsused klienditeenindusega tegelema. See tähendaks täiesti uute struktuuride loomist omavalitsuste juurde, mis aga suures osas dubleerivad tänast jäätmekäitlejate tööd ja lisandväärtust ei loo. Raha kulub süsteemi loomise ja palkade peale. Omavalitsustel oleks aga mõistlikum tegeleda süsteemsemalt hoopis jäätmejaamade ja ringmajanduskeskuste loomisega, elanike teavitusega  ja muude  sisuliste teemadega.”

Rüütelmann lisas, et kui tihti viidatakse Euroopa riikidele kui headele eeskujudele omavalitsuskeskse jäätmekorralduse näidetena, siis tegelikult on just viimastel aastatel hakanud paljudes Euroopa riikides asjad muutuma. Osas Euroopa riikides pööratakse tagasi aastatetaguseid otsuseid.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit juhib seoses jäätmereformi plaanidega tähelepanu olulistele punktidele

Jäätmete põletuse väravatasudest 

  1. Ringmajanduses on tähtis võtta uuesti ringlusesse kõik juba kasutusse võetud materjalid, sõltumata sellest, kas materjal on biogeenset või fossiilset päritolu. Heitkoguste ühikute kauplemissüsteemi (HKS) alluvusse viidud käitised peavad lõpetama CO2-emissioonide tekitamise hiljemalt 2050. aastaks, kui HKS alluvuses olevatel käitistel ei ole enam võimalik CO2 emiteerimiseks vajalikke kvoote turult osta, sest riigid neid enam ei emiteeri. On oluline juba praegu arvestada, kui ringmajanduses vajalik tegevus võib põhjustada CO2 emissioone ning kui see tegevus võib olla vajalik ka pärast 2050. aastat, siis ei ole mingit majanduslikku ega keskkonnaalast põhjust viia sellise tegevusega seotud käitis HKS alla. HKS piirab fossiilset päritolu ressursside töötlemist, kui selle käigus eraldub CO2. HKS alluvuses töötavatel ringmajandusettevõtjatel ei ole motivatsiooni fossiilset päritolu materjale töödelda, sellised ringmajanduse ettevõtjad on huvitatud vaid biogeenset päritolu jäätmete töötlemisest. See tähendab, et Eelnõu kavatsus viia Iru Elektrijaam HKS alla, on vastuolus ringmajanduse põhimõttega võtta uuesti ringlusesse kõik kasutusse võetud materjalid sõltumata materjali päritolust.

Kohalike omavalitsuste rollidest ja ressurssidest

2. ERMEL on varasemalt olnud seisukohal ja on seda ka praegu, et KOV-id vajavad jäätmekorralduseks, eelkõige teavitustööks, koolituseks aga ka kontrolli teostamiseks rahalisi vahendeid. Eelnõus pakutud lahendus toob küll KOV-ide eelarvesse rahalisi vahendeid, kuid ei aita kaasa Eelnõu peamise eesmärgi – olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine saavutamisele. Rõhutame, et eelnõus pakutav KOV-ide rahastamisskeem, st lahendus, kus KOV-id hakkavad ise arveldama jäätmevaldajatega, vahendades neile jäätmete kogumise ja vedamise ja käitlemise teenust, on oma sisult tegelikult vaid tehniline tingimus, mis mõjutab eelkõige jäätmeveologistikat, kuid millel puudub mõju jäätmete ringlusse võtmisele, samas on see vaieldamatult kõige ebaefektiivsem ja kõige kulukam lahendus, mis rikub enim jäätmevedajate ja jäätmevaldajate õigusi ega kindlusta taotletavate eesmärkide saavutamist. 

Kohaliku omavalitsuse roll. ERMEL ei pea õigeks lahendust, kus KOVile plaanitakse anda jäätmekorralduses logistiku ja klienditeeninduse roll. Sama süsteem on järele proovitud Tallinnas ja Harjumaal, kuid sellest ei ole tekkinud positiivset muutust võrreldes nende piirkondadega, kus on haldusteenused hankega antud ettevõttele. Näeme, et KOVidel puudub selleks pädevus ja võimekus, samuti toob taolise süsteemi rakendamine kaasa dubleerivad kulud, sest lisaks KOV-le, mis peab looma oma klienditeeninduse ja arvepidamise, peab sama asja tegema ka jäätmevedaja. Ka ei vasta tõele eelnõus välja toodud eesmärk, et pakutud lahendusega saab KOV ligipääsu teabele, mis tal muidu puudub.

Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldusvaldkonna rahaline seis. Eelnõus soovitakse luua KOV-ide rahastamise lahendamise võimalus ning ERMEL seda toetab. Samas leiame, et KOV-ide rahastamine on võimalik lahendada viisil, mis ei too kaasa tarbetuid kulusid, segadust, keskkonnavaenulikku raiskamist ja muud sellist. KOV-ide rahastamise saaks lihtsasti lahendada kontsessioonitasuga, mida KOV küsib kontsessionäärilt: sel juhul arvestatakse tasu vastava kulu teenuse hinda. 

KOVi hangete korraldus. Kui senini piirdusid KOV-id valdavalt ühe hankega, mille raames lahendati ära nii segaolmejäätmete kui jäätmete liigiti kogumine, jäätmete käitlemine ja jäätmejaamade haldamine, ning nagu eelnevalt mainitud, siis paljud KOV-id on eelnõus toodud liigiti kogumise eesmärgid juba praegu täitnud, siis eelnõus kirjeldatud lahenduse puhul peaks KOV korraldama oluliselt enam hankeid. Hanked tuleks korraldada eeldatavasti kuni kaheksa erinevat. 

Eelnõus tehakse ettepanek, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed suunatakse jäätmekäitluskohta, kus on tagatud ringlussevõtt vähemalt jäätmeseaduses esitatud sihtarvude ulatuses. Selle ettepaneku puhul jäetakse arvestamata, et:

· jäätmekäitluse turg sulgub, st olemasolevad jäätmekäitlejad võidavad hanked ja uutel ettevõtjatel on turulepääs väga raske või võimatu. 

· jäätmekäitluse hanked korraldatakse odavama hinna saamiseks, siis pole alust oodata jäätmete ringlussevõtu kasvu, pigem vastupidi. 

· jäätmekäitluse arenguks on vaja pikaajalist selgust kust, millistel tingimustel ja millise kvaliteediga tulevad jäätmed ning mis hinnaga on võimalik tooret realiseerida; hankemenetlused sellist selgust paraku ei loo, pigem vastupidi.

· jäätmekäitluse hangete korraldus peab tagama õiglase konkurentsi jäätmehierarhias samal tasemel olevate käitlusviiside vahel ning jäätmehierarhia erinevatel tasemetel olevate käitlusviiside vahel. Eesti jaoks peaks olema tähtis eelistada siseriiklikku jäätmete käitlemist ulatuses, milles see on Euroopa Liidu reeglite kohaselt lubatud. Vastasel juhul on eelis suuremates liikmesriikides olevatel võimsamatel jäätmekäitluskohtadel ning Eesti jääb liigiti kogutud jäätmete kui toorainete eksportijaks. 

Jäätmete väärtustamisest

3. Eelnõu ei käsitle jäätmete ringlussevõtu tegelikku probleemi, milleks on jäätmetel väärtuse puudumine paljudel juhtudel ka siis, kui jäätmed on liigiti kogutud. Jäätmete ringlusse võtmiseks on vaja teha mitmeid samme, teiste seas näiteks. 

 –  tuleb luua õiguslikult nõudlus jäätmetest tehtud materjalide järele (näiteks kehtestada nõue, et teatud toodete valmistamisel peab olema kasutatud mingi % jäätmetest tehtud materjale). 

Ringmajandustööstuse arendamisest

4. Tuleks luua asukoha valiku mehhanism, mis motiveeriks KOV-e lubama oma haldusterritooriumile jäätmekäitlusrajatisi võrdselt teiste ettevõtetega.

5. Keskkonnaameti loamenetlused on lubamatult pikad, millega Keskkonnaamet ei toeta ringmajanduslahendusi, vaid vastupidi pigem takistab nende arengut. Ka planeerimisseaduses, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tuleb ette näha jäätmekäitlusega seotud rajatiste erimenetlused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.