TTÜ energiatehnoloogia professori Alar Konisti sõnul peaks Eesti riik lähiajal ära otsustama, millistest allikatest soovitakse keskpikas ja pikas perspektiivis taastuvenergia kõrval juhitavaid võimsusi toota, pidades üheaegselt silmas nii energiajulgeolekut kui elektri hinnataset; Konisti vaates seisneb riigi valik põhiliselt maagaasi ja põlevkivi vahel.
Ta selgitas esmaspäeval Keskerakonna korraldatud energeetikaseminaril, et maagaasi, eelkõige veeldatud maagaasi (LNG) osakaalu suurendamine aitaks Eestil küll paremini endale seatud kliimaeesmärke täita, ent kuna kliimaeesmärke soovivad täita ka paljud teised riigid, siis elektritootmissisendina selle hind ilmselgelt tõuseb ja nii ei pruugi elektrihinnad oluliselt alaneda. Maagaasi osakaalu suurendamise miinuseks, lisaks hinnavolatiilsusele, peab Konist ka tarnekanalite ebakindlust.
2020. aastal importis Euroopa Liit (EL) 57 protsenti energiakandjatest, muu hulgas elektritootmiseks vajaliku maagaasi Venemaalt. Teatavasti manipuleerib Venemaa Ukraina sõja tõttu talle kehtestatud sanktsioonide pärast maagaasi hinnaga, mistõttu püsivad elektri börsihinnad paljudes EL-i liikmesriikides ebaloomulikult kõrged.
Konist soovitab valitsusel LNG ja taastuvate allikate kõrval siiski kaaluda ka põlevkivielektrist tootmisega jätkamist. Eriti seetõttu, et põlevkivi hind ei sõltu niivõrd maailmaturu hindadest.
“Kui seni on olnud valitsuse argument, et CO2 püüdmisega pole mõtet tegeleda, sest see on nii kallis, siis täna on mõtet rääkida sellest, et on küll mõtet tegeleda selle püüdmisega. See tähendab seda, et siis hakkab meil lisanduvate võimsuste tõttu tulevikus elektrit üle jääma, mida saab omakorda edasi müüa. Teisest küljest võiksime hakata CO2-te väärindama, näiteks mõneks kemikaaliks, kasvõi metanooliks, mida on võimalik osaliselt kasutusele võtta mootorikütustena, vähendades mootorikütustes fossiilse komponendi osakaalu,” tõi Konist näite.
Ta lisas, et CO2-e püüdmisega väheneks ka teiste heitmete maht märkimisväärselt, näiteks väävel- ja lämmastikdioksiidi heide.
Konisti hinnangul oleks energiajulgeoleku tagamise seisukohast taastuvate ja juhitavate elektritootmisvõimsuste kõige optimaalsem osakaal 50/50 protsenti, nagu praegu on näiteks Saksamaal. Ta lisas, et isegi Saksamaa on maagaasi hinna tõusu tõttu suurendamas söe osakaalu oma elektritootmises eesmärgiga stabiliseerida elektrihindu.
Konist rõhutas, et lähiaastail valmivad tuulepargid peaksid Eestis läbi tootmisvõimsuste suurenemise elektrihinnad alla tooma. Samas selgitas ta Taani näitel, kes on küll tohutult tuuleparkidesse investeerinud, et sealgi tekib aeg-ajalt elektridefitsiit, kuna esineb ka tuulevaikseid perioode. Lisaks tõestab see taas roheenergia ebakindlust energiajulgeoleku tagamisel.
Teine elektri tootmisega seotud oluline otsus, mille valitsus peaks kiiresti ära otsustama, on Konisti sõnul küsimus, kas Eesti elektritootjad peaks kuidagi süsteemi toimimisse panustama või selles osalema.
“Eesti tootjad täna ju süsteemi toimimisse otseselt panustama ei pea, aga kas nad peaksid? See on otsustamise koht. Kui nad peaksid, kas siis on nii, et nad toodavad lihtsalt selle megavatt-tunni või nad toodavad selle megavatt-tunni meile sobivatel tingimustel, mis tähendab seda, et nad toodavad konkreetse sagedusega, konkreetses mahus ja konkreetsel ajahetkel, siis oleks ka hinnad hoopis teistel alustel, mis võtaks arvesse kõiki neid erinevaid nüansse energialiikide lõikes,” selgitas Konist.
Konist tutvustas ka üht TTÜ läbiviidud uuringut eelmise aasta algusest, millega tõestati, et kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkivist elektri tootmise puhul. Kui aga põlevkivi kõrval kasutada elektritootmiseks ka biomassi, on võimalik saavutada isegi negatiivne CO2 emissioon.
“Täna me räägime ainult elektritootmisest, aga kui me siia juurde võtame selle tahke materjali, mis elektritootmisest üle jääb, siis see on ju näiteks tsemendi põhiline komponent. Tsementi kasutatakse ilmselt ka veel saja aasta pärast. Kui me hakkaks tootmisjääke väärindama täies mahus, siis me saaksime toota ehitusmaterjali või miks mitte võtta tekkivat põlevkivituhka kasutusele väetisena,” selgitas Konist.
“Me võime langetada ju ükskõik milliseid otsuseid, aga siin peab hindama, millised on nende lahendustega seotud hüved ja millised on riskid – kas meil on neid kütuseid võtta, millise hinnaga on neid saada, kõik need plussid ja miinused tuleb läbi kaaluda,” võttis ekspert kokku.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
