Riigikontroll: ohtlike jäätmete eest maksku jäätmete tekitaja

Ohlike jäätmete konteiner. Foto: ELMO RIIG / SAKALA / Scanpix

Rubriiki toetab

Ehkki jäätmeseadus seab põhimõtteks, et ladestamisega seotud kulud peavad katma jäätmetekitajad, maksab riik Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse tegevusele jätkuvalt peale, nendib riigikontroll neljapäeval avaldatud auditiaruandes.

22 tegevusaasta jooksul pole riigile kuuluvat jäätmete käitluskeskust suudetud panna toimima selliselt, et teenuse hind kataks kulud. Keskkonnaministeeriumi viivitused parema majandamise viisi, sh omandivormi otsimisel on läinud riigile kulukaks.

Ministeeriumil tuleb leida lahendus, mis vabastab riigi ohtlike jäätmete ladestamisele peale maksmisest, märkis riigikontroll.

“Kuigi riigikontroll auditeeris Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse teemat kolmandat korda seitsme aasta jooksul ja on teinud hulga soovitusi olukorra parandamiseks, on mitmed probleemid endiselt alles,” kommenteeris riigikontrolör Janar Holm teemat, mida riigikontroll auditeeris ka 2015. ja 2018. aastal.

Ohtlike jäätmete ladestusala sulgemisega seotud kulud olid pea poole suuremad, kui selleks jäätmetekitajatelt kogutav raha. Kuigi iga ladestatava ohtlike jäätmete tonni teenustasu pealt läks auditeerimisperioodil kümnendik ehk viis eurot ladestusala sulgemisreservi, kasutati 50 000 tonni ladestatud ohtlike jäätmete sulgemistöödeks ära kogu reservi raha ja ülejäänud 17 000 tonni tarvis sulgemisreservis enam raha pole.

“Kui üht ohtlike jäätmete käitluse viisi, milleks on ladestamine, riik kaudselt subsideerib, kuid mõnda teist käitlusviisi mitte, võib see tekitada ebavõrdset konkurentsi,” lisas riigikontrolör Janar Holm. “Selline olukord ei motiveeri jäätmeid vähem tekitama või taaskasutama.”

Riigikontroll leiab, et ohtlike jäätmete käitluskeskuse omandivorm, kus riigile kuuluvat keskust haldab eraettevõte lühiajalise lepingu alusel, ei aita keskust tõhusalt majandada. Keskust haldav ettevõte saab jäätmete käitlemise ja ladestamise eest tulu, kuid lühikese lepinguaja tõttu pole kohustatud ega motiveeritud tegema taristusse suuri investeeringuid.

Riik on teinud otsuse ise investeerida 4 miljonit eurot keskuse laiendamisse, et hoida keskus toimivana, kuid see lisaraha ei asenda sisulisi juhtimisotsuseid, mis aitaks tulevikus riigi raha kulutamist vältida.

Omandivormi küsimuse lahendamine on keskkonnaministeeriumis veninud ning otsus loodetakse teha alles 2023. aastal vahetult enne praeguse käitaja lepingu lõppemist. Nii 2015. aasta kui 2018. aasta auditi käigus teatas keskkonnaministeerium, et jäätmekeskuse omandivormi variante tuleks veel analüüsida.

Riigikontroll osutab, et Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse tulevase majandamise vorm tuleks ära otsustada sõltumata sellest, millal ladestamisala laiendamine toimub või mis arendusi soovitakse keskuses näha.

Keskuse isemajandavaks muutmisel tuleb arvestada, et kui ladestamine toimub samas mahus, mis viimasel kolmel aastal, siis täitub ladestusala kiiresti. Samuti tuleb arvesse võtta, et keskus asub enamikust jäätmetekitajatest kaugel ja kõiki kulusid arvestav ladestusteenuse hind peaks olema praegusega võrreldes kõrgem.

Lisaks juhib riigikontroll tähelepanu, et tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga loomiseks pole leitud pikaajalist rahastust. “Paldiski endise tuumaobjekti likvideerimine aastaks 2040 on Eesti riigi rahvusvaheliselt võetud kohustus. See tuleb igal juhul ära teha ja sellega viivitamine teeb kuluka projekti ainult kallimaks,” ütles Holm.

Lõppladustusala projekti ettevalmistavad etapid viidi ellu mõneaastase viivitusega ja on läinud esialgu hinnatud 7,5 miljoni asemel maksma vähemalt poole rohkem – 15,1 miljonit eurot. On risk, et edasisel viivitamisel kasvavad kulud veelgi.

Radioaktiivsete jäätmetega seotud riskide ohjamine ja nende käitlemise korraldamine on keskkonnaministeeriumis ning keskkonnaametis viimaste aastate jooksul paranenud.

Riigikontroll soovitab keskkonnaministril koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumiga seada tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamine prioriteetseks tegevuseks ning planeerida, et rahastus oleks olemas vähemalt aastateks 2024–2026, võimaluse korral pikemaks perioodiks.

Eestis tekib ligikaudu 400 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas, mis suures osas võetakse ringlusse ja taaskasutatakse ning siia pole arvestatud põlevkivitööstuses tekkivaid jäätmeid. Ligikaudu 10 protsenti ohtlikest jäätmetest tuleb ladestada, näiteks jäätmepõletustuhk, metallitööstuses tekkiv sulatusräbu. Ohtlikke jäätmeid tohib ladestada mõne erandiga üksnes Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses.

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus Ida-Virumaal on rajatud 2000. aastal ja kuulub riigile. Keskuse toimimise eest vastutab keskkonnaministeerium koos keskkonnaagentuuriga ning seda käitab eraettevõte.

Eesti riigil on vaja 2040. aastaks rajada tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik. Ohutut lõppladustust vajavad eelkõige Paldiski endise tuumaobjekti likvideerimisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed. Lõppladustuspaiga ladustusmahuks on kavandatud 3000 kuupmeetrit jäätmeid.

Lõppladustuspaiga projekteerimiseelsete tegevuste eest vastutab keskkonnaministeerium, rajamise ja käitamise eest aga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

2015. aastal hinnati kogu radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise maksumuseks 90 miljonit eurot, arvestamata inflatsiooni ja ehitushindade kasvu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.