Kuna e-sigarettide tarvitamine on tõusuteel, on meist igaühel aina suurem oht sattuda passiivse veipija rolli – olgu see siis tossava e-sigaretiga kokku puutudes külas, tänaval või mujal avalikus ruumis. Olgugi, et salakaval e-sigareti aerosool võib lõhnalt tunduda suisa meeldiv, ohustab see Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Tiina Kuusiku sõnul ka kõrvalseisjate tervist ning veipijast tuleks distantsi hoida.
“Tavasigarettide tarvitamine on olnud aastaid langustrendis, suitsetajad teevad seda pigem omaette ja kõrvalseisjad hoiavad ebameeldivast suitsust eemale – riskidest ollakse üldiselt teadlikumad ja neid püütakse vähendada. Uued tubaka- ja nikotiinitooted on toonud aga uue olukorra ja e-sigareti kahjulikust mõjust teatakse palju vähem,” ütleb Tiina Kuusik.
“Samal ajal on üha suurem tõenäosus, et e-sigareti aerosooli pahvak võib sind tabada külas või peol käies, tänaval või isegi kaubanduskeskuses. E-sigareti ehk veibi tarvitamine on kasvanud ja näeme, et seda tehakse ka kohtades, kus see on seaduse järgi keelatud. Piirangud on aga seatud just kõrvalseisjate kaitseks,” jätkab Kuusik.
E-sigareti aerosool ohustab ka kõrvalseisjaid
Kuna e-sigaretil puudub ebameeldiv lõhn ja maitse, peetakse neid ekslikult suhteliselt ohutuks. Tegelikkuses sisaldab e-sigarettide aerosool olenevalt tootest nikotiini ja mitmesuguseid mürgiseid aineid, nagu aldehüüdid ja raskemetallid.
Enam kui 70% sissehingatavast e-sigareti aerosoolist hingatakse lõpuks ka välja ning see võib levida seejärel kõrvalseisjateni või teiste samas ruumis viibijateni. “Kui sa juba tunned e-sigareti lõhna, tähendabki see, et võid hingata sisse mürgiseid kemikaale,” täpsustab Kuusik.
On leitud, et e-vedeliku aerosool mõjub hingamisteede epiteelkoe rakkudele, põhjustades hingamisteedes ärritust ja põletikulisi reaktsioone ning ohustades ka kõrvalseisjaid. Sarnaselt tubakasuitsule on ka e-vedeliku aerosooli mõjude suhtes tundlikumad mittesuitsetajad ja inimesed, kellel esineb hingamisteede haigusi.
Suitsetamiskeeldu ignoreeritakse
Siseruumis suitsetades mõjutab e-sigareti tarvitamine tugevalt õhukvaliteeti. „Samas pole üliharvad juhud, mil veibitakse ka mittesuitsetajatega samas eluruumis või autos või koguni ööklubis ja kaubanduskeskuses, kus see on tegelikkuses keelatud,“ selgitab Kuusik ja rõhutab, et kõik, kes viibivad veipijaga ühes ruumis või tema lähedal, hingavad sisse samu ohtlikke kemikaale kui veipija.
„Ekslikult arvatakse ka, et ümberkaudsetele inimestele on suitsetamine kahjulik vaid siseruumides. Ka õues kandub nii tubakasuits kui ka e-vedeliku aerosool kõrvalseisjateni,” lisab Kuusik.
Ümbritsevate inimeste kaitseks on juba 2018. aastast veipimine keelatud samades kohtades, kus tavasigareti suitsetamine. Lisaks sellele, et nii tava- kui ka e-sigareti suitsetamine ei ole lubatud laste hoolekande- ja haridusasutuses, apteegis, müügisaalis, spordiruumides ja pea kõigis teenindusettevõtetes, on see keelatud ka näiteks ühistranspordi peatuses ja reisiterminalis, jalakäijate tunnelis ja korterelamu üldkasutatavates ruumides.
Keeld kehtib ka reisijateveol transpordivahendis, välja arvatud rong või reisilaev, kus suitsetamine on lubatud selleks ettenähtud ruumis. Täpsed asukohad, kus suitsetamine on keelatud, loetleb tubakaseadus.
Sama keeld kehtib kuumutatava tubakatoote suitsetamise osas, mille puhul on tegemist uudse tubakatootega ja mis väliselt sarnaneb sageli e-sigaretile. Kuigi kuumutatava tubakatoote puhul tubakas ei põle, ei ole ta tervisele ohutum kui tavasigaret. Ka kuumutatava tubakatoote puhul eraldub aerosool, mis sisaldab tervisele ohtlikke kemikaale.
“Näeme, et keelde kiputakse üsna sageli eirama – kas teadmatusest keelualade või uute tubaka- ja nikotiinitoodete tervisemõjude osas. Kahjulikku mõju ei teadvusta ilmselt piisavalt ka kõrvalseisjad ise,” juhib Kuusik tähelepanu.
Palu veipijal suitsetada mujal võin eemaldu ise
Kuusiku sõnul on kahjulike tervisemõjude ennetamiseks ja vähendamiseks väga oluline mittetarvitajate suhtumine teemasse. Olukorras, kus suitsetajast ei ole võimalik lihtsasti eemalduda, soovitab ta enda tervise eest seista ja paluda suitsetada mujal. “Veipijatele tuleb anda julgelt ja sõbralikult märku, et nad läheksid eemale ja austaksid teiste inimeste õigust puhtale õhule. Enamik veipijaid on kindlasti mõistvad ja saavad sellest aru,” märgib ta.
Mittesuitsetajal on tegelikkuses õigus nõuda õigusrikkumise lõpetamist, kui suitsetatakse kohas, kus see on seadusega keelatud. Selleks on kõige mõistlikum esmalt ühendust võtta keeluala haldaja või omanikuga ja väljendada oma muret. “Loodetavasti ei lähe üldjuhul vaja karistusega ähvardamist, mis on pigem äärmuslik abinõu. Esimene samm on ohtudest teadlik olla ning enda ja ümbritsevate tervist kaitsta,” võtab spetsialist kokku igaühe õiguse puhtale õhule.
Igaüks, kes soovib arvamust avaldada suitsetamise, sealhulgas veipimise kohta avalikus ruumis, saab seda teha, vastates Terviseameti küsitlusele. Terviseamet kogub inimeste arvamusi ja ettepanekuid ning avaldab need 2024. aasta jooksul oma veebilehel.
Lisainfot passiivse suitsetamise ja veipimise kohta leiab TAI tubakainfo veebilehelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
