Aastatel 2015–2021 Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katku (SAK) puhangud on olnud just suvekuudel juunist septembrini. Kokku on haiguse tõttu hukkunud või hukatud 28 taudikoldes pea 45 000 siga, taudipuhangutega seotud majanduslik kahju on üle 10 miljoni.
Kuigi SAK-i viiruse esinemine metssigade hulgas on Eestis üldiselt madal, on Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) leidnud sel aastal viiruspositiivseid metssigu Ida- ja Lääne-Virumaal ning Põlvamaal, mis näitab et SAK-i viirus ringleb endiselt meie metssigade hulgas ning on seeläbi ohuks seakasvatuse ettevõtetele.
PTA loomatervise ja -heaolu nõuniku Maarja Kristiani sõnul diagnoositi viimane SAK-i taudikolle kodusigadel, mis nõudis ligikaudu 2000 kodusea elu, 14. juulil 2021 ning viimase kahe aasta jooksul ei ole SAK-i leitud mitte üheski Eesti seafarmis.
„Sellise tulemuse oleme saavutanud tänu seakasvatajate ühisele pingutusele, rakendades seakasvatuse ettevõtetes rangeid bioohutusmeetmeid,“ kommenteeris Kristian. „Samuti on haiguse tõrjesse suure panuse andnud jahimehed, kes on tegelenud SAK-i tõrjega metsas.”
Kristian tuletab meelde, et vastutus oma sigade tervise eest lasub endiselt seakasvatajatel, sest haiguse farmi sattumise riski saab vähendada asjakohaste bioturvameetmete rakendamisega. Bioturvalisuse meetmete hoolas järgimine on ülioluline, et kaitsta seakasvatuse ettevõtteid SAK-i viirusega nakatumise eest.
Seetõttu on hea kriitilise pilguga üle vaadata oma farmis rakendatavad bioturvalisuse meetmed, vajadusel neid parendada ning kindlasti tuletada oma farmi töötajatele meelde kõik vajalikud bioturvalisuse meetmed ning nende järgimine.
Soovitused seakasvatajale:
· Sigade väljaspidamine on Eestis endiselt keelatud, nende koospidamine teiste loomadega ei ole lubatud.
· Väldi igasugust võimalikku kontakti metssigadega nii inimeste, transpordi kui ka jahinduse kaudu.
· Puhasta ja desinfitseeri hoolikalt farmi territooriumile sisenevaid transpordivahendid. Kuna transpordivahendite tõhus puhastamine ja desinfitseerimine on keeruline, on soovitav mitte kasutada farmi traktoreid ja muid masinaid väljaspool farmi territooriumi põllu, heina või metsatöödel.
· Inimeste liikumine, käte pesemine ja riiete-jalanõude vahetamine ja desinfitseerimise reeglite järgimine peab olema hoolikalt tagatud.
· Järgi söödale ja allapanule kehtestatud nõudeid: haljassööta ei tohi ettevõtte territooriumile tuua, sigade söötmiseks mõeldud sööt peab olema vähemalt 30 päeva (või on kuumtöödeldud väljaspool seakasvatuse ettevõtte territooriumit) ja allapanu 90 päeva hoiustaud nii et oleks välistatud sööda saastumine SAK haigustekitajaga.
Põllumajandus- ja toiduamet viib endiselt läbi kodusigade ja metssigade SAK-i seiret, mis on vajalik haiguse varajaseks avastamiseks ning sigade ja sealihatoodete piiranguteta liikumiseks. Kõikidest seakasvatustest peab igal nädalal võtma vähemalt kahe surnud sea proovid SAK-ile. Haiguse leviku seireks metssigade hulgas uuritakse SAK-ile kõik surnuna leitud metssead ning pisteliselt ka kütitud metssead. Mai lõpu seisuga on PTA uurinud kokku 3467 metssiga ja 2050 kodusiga (nendest 1083 surnud siga).
Surnud metssigadest saab PTA-d teavitada telefonil 605 4767.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
