Asulate reovee puhastamise nõuded muutuvad karmimaks

Paljassaare reoveepuhastusjaam. Foto: Kaupo Kalda

Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid kokkuleppele vaadata läbi asulareovee puhastamise direktiiv. Asulareoveest hakatakse eemaldama rohkem toitaineid ja kehtestatakse uued mikrosaasteainete normid.

Direktiivi kohaldatakse edaspidi senisest suuremal alal, kuna see hõlmab ka väiksemaid linnastuid, kus elab vähemalt 1000 elanikku. 

„Täna saavutatud kokkuleppe tulemuseks on mitte ainult puhtam vesi kõigile eurooplastele, vaid palju enam – parem kanalisatsioonivõrk, põhimõte, et saastaja maksab, ja energiasõltumatus. Need muutused toovad sektoris kaasa suuri murranguid ja muudavad selle tulevasteks aastakümneteks vastupidavamaks,“ märkis Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius.

“Saastaja maksab” põhimõte võimaldab jätta osa keskkonnakaitsega seotud kulusid nende eest vastutavate ettevõtete kanda, selle asemel et tasuda neid veetariifidest või avaliku sektori eelarvest. Kõige saastavamad farmaatsia- ja kosmeetikatööstused peavad tasuma vähemalt 80% mikrosaasteainete eemaldamise (nn neljanda astme puhastus) kuludest. See vähendab uute nõuetega kaasnevaid kulusid tarbija jaoks. 

Regulaarselt hakatakse mõõtma mikroplasti koguseid ja tervisega seotud parameetreid

Uue direktiiviga nõutakse toitainete ja mikrosaasteainete, eelkõige toksilistest ravimitest ja kosmeetikatoodetest pärinevate ainete kõrvaldamist asulareoveest.

Süstemaatiliselt hakatakse jälgima mikroplasti koguseid asulareovee puhastite sisse- ja väljavoolukohtades ning reoveesetetes. Nn igaveste kemikaalide ehk PFAS-ühendite täiendav seire parandab olemasolevaid teadmisi nende kemikaalide leviku kohta asulareovees.

Lisaks hakatakse regulaarselt mõõtma peamisi tervisega seotud parameetreid asulareovees, nt antimikroobikumiresistentsust ja COVID-19 näitajaid pandeemia korral.

Arvesse võetakse ka muutuvaid kliimatingimusi ja kehtestatakse liikmesriikidele selged kohustused, et paremini toime tulla tugevate sademetega. Üleujutused mitmel pool Euroopas on näidanud, et sademete hulk on drastiliselt muutumas mitte ainult suvel, vaid ka talvel, ning asulareovee käitlemine peab kohanduma uue olukorraga.

Suurlinnade jaoks peavad liikmesriigid välja töötama sademevee ärajuhtimise terviklahendused. Direktiiv aitab kaasa ka ringmajandusele, kuna parandab reoveesetete ja puhastatud reovee kvaliteeti, võimaldab rohkem korduskasutust põllumajanduses ja tagab, et väärtuslikud ressursid ei läheks raisku.

Euroopa Parlament ja nõukogu peavad uue direktiivi nüüd ametlikult vastu võtma ning see jõustub 20 päeva pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid peavad ajakohastatud rakenduskavad esitama 2026. aastal.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.