Arengukoostöö Ümarlaua tellimusel ja Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel pandi kokku erakondade rohekompass. Koostöös Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja kliimavõrgustikuga esitati 10 küsimust, mis saadeti riigikokku kandideerivatele erakondadele.
Küsimused puudutavad olulisemaid päevakajalisi teemasid energia- ja kliimapoliitikas, mis püsivad olulised ka lähiaastatel. Koos Eesti ekspertidega on erakondade vastuseid analüüsitud ja hinnatud viiepalli süsteemis ning erakondade rohekompassi kogutud.
Arengukoostöö Ümaralaua juhi Susanna Veevo sõnul on oluline, et Eesti inimesed teeksid valimistel teadliku otsuse oma esindajate osas. Erakondade rohekompassi abil on inimestel lihtsam orienteeruda valimisprogrammides kliima- ja keskkonnapoliitikate nurga alt.
Järgmine riigikogu koosseis peab silmitsi seisma paljude kriisidega, muuhulgas ka kliima- ja energeetikakriisiga,” ütles Veevo. “Lisaks tuleb teha strateegilisi otsuseid kliimaseaduse, taastuvenergia ja rohelise ülemineku osas, tuginedes tõenduspõhistele andmetele. Seega on varasemast veelgi kriitilisem, et valijad hääletaksid vastavalt erakondade roheprogrammidele ning nende keskkonnapoliitikate alasele võimekusele. Rohekompass on valiku tegemisel heaks tööriistaks kõikidele Eesti kodanikele.”
Erakonnad on vastanud küsimustele automaksust fosforiidi kaevandamise ja põlevkivienergiast väljumiseni. Kui mõnele küsimusele jäi vastamata, on võimalusel hinded pandud lähtudes erakondade programmis kirjutatust.
Koondtulemusena on ekspertide hinnangul kõige keskkonnasõbralikum Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Eesti 200 ja Eestimaa Roheliste plaanid. Kõige keskkonnavaenulikum Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.
Rohekompassiga saab tutvuda siit.