Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine leiavad riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud kommentaarides, et tuumaenergia Eestis kasutusele võtmise eelnõud ei peaks vastu võtma. Ühenduste sõnul on hiljutised riigikogu komisjonide istungid ja viimaks alanud avalik arutelu selgelt näidanud, et teadliku otsuse tegemiseks puudub praegu vajalik selgus.
Keskkonnaühendused tunnustavad riigikogu keskkonnakomisjoni tuumaenergia avalikule arutelule hoo sisse lükkamise eest ning leiavad, et arutelu tuleb jätkata kuni ebaselgused on lahenenud.
“Alanud avalik arutelu tuumaenergia võimalikuks kasutuselevõtuks Eestis on tänuväärselt toonud välja mitmed ebaselgused ja vastuolulised arusaamad erinevate osapoolte hulgas,” ütles Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen. “Näiteks, kas on mõistlik Eestis tuumaenergiat ja taastuvenergiat üheaegselt arendada, kas tuumaenergia aitab kliimakriisi lahendada või mitte või kas tuumaenergia toob meile soodsa elektrihinna või mitte. Otsuse tegemine olukorras, kus nii paljudes põhimõttelistes küsimustes ei ole üheseid vastuseid, on ennatlik.”
Ühendused leiavad, et ebaselgusi aitaks lahendada tuumaenergeetika Eestis kasutuselevõtu analüüsimine näiteks jõukohasuse ja vajalikkuse seisukohast. “See vastaks ka mitmete riigikogu saadikute sõnavõttudele, mis juhivad tähelepanu eelnõu sõnastuse ja tähenduse ebakõlale. Kui analüüsi tulemus on, et tuumaenergeetika on tänastele teadmistele tuginedes riigile kulutõhus ja vajalik energialahendus, alles siis saab riigikogu teha põhimõttelise otsuse tuumaenergeetika programmi väljaarendamise kohta,” lausus Nielsen.
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) juhendi järgi on praegune eelnõu esimene verstapost tuumaenergeetika kasutusele võtmisel. Juhend eeldab teadlikku pühendumist tuumaenergeetika programmile. Olukorras, kus valitseb ebaselgus, ei saa Eesti sellist pühendumist välja lubada, leiavad keskkonnaühendused.
Lisaks neljale konkreetsele muudatusettepanekule menetluses oleva tuumaenergia otsuse eelnõule ja selle seletuskirjale juhivad ühendused riigikogu tähelepanu väärarusaamadele eelnõu seletuskirjas, mis puudutavad eeliseid tuumaenergia kasutamise pooldamiseks. Ühendused soovivad nende parandamist või selgeid viiteid arvutustele.
4. juunil peetud riigikogu keskkonnakomisjon istungit saab vaadata siit:
Teadaolevalt on eelnõu viimane, teine lugemine planeeritud 12. juunil riigikogu täiskogu istungile.
Vaata lisaks:
- EKO kliima töörühma muudatusettepanekud riigikogu otsuse eelnõule “Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine” (431OE) on kättesaadavad SIIN
- Tuumaenergia müütide kogumik “Tuumaenergia on Eestile ebavajalik ja kliimale kahjulik” ja veebileht: kliimamuutused.ee/tuumaenergiamuudid
Jaak Aab: Peame kaaluma, et tuumajaama rajamisega ei tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergiavõimsusi
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et 2040. aastaks tuleb Eestil hakata täielikult loobuma fossiilkütustel põhinevast energiatootmisest, mis võib energiakindluses tekitada suure lünga. „Kui praeguse ambitsiooniga kavandatud taastuvenergia tootmise võimsusest ei piisa, siis peame leidma järgmised kompromissid ja otsustama tuumaenergia kasutuselevõtu üle aastaks 2040,“ ütles Taro.
Ta lisas, et kahtlemata on asjakohane küsimus, kui palju see maksma läheb, aga veelgi olulisem küsimus on see, kui palju läheks Eesti majandusele ja ühiskonnale maksma selle võimaluse välistamine pikas perspektiivis.
Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ütles, et tuumajaama rajamise üle otsustamisel peame kindlaks määrama laiema visiooni Eesti energeetika kohta järgmisteks aastakümneteks. „Peame kaaluma, et tuumajaama rajamisega ei tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergiavõimsusi ning kuidas mahutame energiaportfelli kõik energiatootmise võimalused,“ märkis Aab. „Valitsusel on plaanis koostada energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis peaks selles küsimuses andma põhjalikuma vastuse, mille põhjalt saaks otsustada tuumaenergia arendamise vajaduse ja kiiruse osas,“ lisas ta.
Aab selgitas, et me oleme arutanud tuumajaama rajamisega seotud keskkonnakaitse küsimusi ja kliimaeesmärkide saavutamist, kuid samas me peame selgeks tegema ka ettevõtmise majandusliku külje ja energiakindluse tagamise.
4. juunil peetud istungile oli kutsutud kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad.
Riigikogus läbis 29. mail esimese lugemise riigikogu 55 liikme esitatud riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõuga langetab riigikogu põhimõttelise otsuse, kas kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus tähendab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist, vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Loe ka:
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
