Uudis

Edukaks tekstiilijäätmete ringlussevõtuks napib Eestis efektiivseid lahendusi

F: Pixabay

“Euroopa Komisjoni ringmajanduse tegevuskava kohaselt on aastast 2025 tekstiilijäätmete lahuskogumine kõikides liikmesriikides kohustuslik ning keelatud on liigiti kogutud tekstiilijäätmeid ladestada, kuid praegu on alternatiivsed lahendused kokku kogutud tekstiilijäätmete ringlussevõtuks Eestis praktiliselt olematud,” ütleb Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund. 

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juhtimisel hiljuti läbi viidud uuring näitas, et  Eestis tarbitakse uusi ja kasutatud rõivaid ja kodutekstiile ligi 19 530 tonni aastas, mis teeb 14,8 kg tekstiilitooteid inimese kohta.  

Praegu kogutakse tarbitud rõivastest ja kodutekstiilidest liigiti kokku hinnanguliselt 30%. Ligikaudu pool sellest kogusest suunatakse uuskasutuskeskuste ja second hand poodide kaudu uuesti kasutusse, aga korduskasutuseks mittesobivad tekstiilijäätmed lõpetavad ikkagi prügilas või jäätmepõletustehases.

“Sisukamal moel suures mahus rõivaste- ja tekstiilijäätmete ringlusse võtmiseks tõepoolest Eestis lahendused täna puuduvad,” kommenteerib ka uuringu üks läbiviijatest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse teadur Harri Moora. 

“Suhtluses sidusrühmadega selgus, et vaatamata Eesti kultuuriruumi traditsioonidele kasutada rõivaid võimalikult pikalt ning neid ka parandada, on ringmajanduse põhimõtetel toimiv tekstiilitoodete kordus- ja taaskasutussüsteem oma arenguga alles algusfaasis. Ma näen, et praegu ongi peamiseks ringse tekstiilisüsteemi takistuseks asjaolu, et Eestis puudub võimekus rõivaste ja tekstiilide ringlussevõtuks. Samuti pole jäätmejaamasid haldavatel jäätmekäitlejatel üldjuhul võimalusi ja huvi tegeleda korduskasutuseks kõlbulike rõivaste väljasorteerimisega,” selgitab Moora.

Ta toob näiteks, et kui koos kasutuskõlblike rõivastega on inimestel kombeks konteinerisse visata ka kandmiseks mittesobivaid rõivad ning muid mittetekstiilseid jäätmeid, toob see organisatsioonidele kaasa olulisel määral lisatoiminguid, milleks mugavad ja kuluefektiivsed lahendused on alles väljatöötamisel.  

Tekstiilisektoris tegutseva ettevõtte Lindström Eesti esindaja Kadrian Jaagundi sõnul pole see ainult Eesti probleem, vaid tegelikult puudutab efektiivsete lahenduste nappus kogu Euroopat.

“Näeme seda ka oma teistel turgudel, et kuigi nõue on juba 2025. aastaks jäätmeid liigiti koguda, siis nende läbimõeldud ja väärtustava taaskasutusega tegeleb vaid üksikuid ettevõtteid. Kuna teemaga vaevleb kogu Euroopa, on võimekate taaskasutuspartnerite leidmiseks konkurents tihe,” räägib ta.

Seda enam, et küsimus vajab väga lokaalset lahendust: me ei saa rääkida jätkusuutlikest lahendustest, kui lahenduseks on saata oma madalama kvaliteediga rõivad või tekstiilijäätmed kaugetesse kolmandatesse riikidesse. 

Jaagundi sõnul on nad üks vähestest, kellel on õnnestunud ses ebakindlas olukorras partner leida ning saada esimeseks Eesti ettevõtteks, kes suudab sisuliselt kõik oma tööriietest ringlusse suunata – alates augustist on neil leping tekstiilitöötlusettevõttega Rester, kes tegutseb üle lahe Soomes. 

Paimio töötlemistehases töödeldakse ümber nii Lindströmi restoranitekstiilid, tööriided kui ka puuvillased rätikurullid, mille aastane kogus jääb kümnetesse tonnidesse. ⅘ Resteris töödeldavatest tekstiilidest moodustavad tööriided, milles kasutatavad erinevad materjalid ja arvukad lisad nagu trukid, lukud, haagid ja nööbid teevad neist traditsooniliselt käitlemise mõttes probleemse toormaterjali.

“Rester on välja töötanud lahenduse, mille kaudu on võimalik pea 100% oma elutsükli lõpetanud tööriietest ringlusse võtta. Täna jäävad sealt välja vaid kemikaalide või õlidega määrdunud ja oma eluea tööriidena lõpetanud esemed, mille taaskasutamiseks otsime samuti tänasest efektiivsemaid lahendusi,” selgitab Jaagund. 

Tähtis on, millise väljundi ümbertöötlemine annab. “Kui saame ümbertöötlemise käigus sama väärtusega materjali, on see juba väga hea. Ideaalne oleks loomulikult, kui tekkivast materjalist oleks võimalik saada veel kõrgema väärtusega tulemeid,” selgitab Jaagund, millele on partneri otsimisel oluline tähelepanu pöörata. 

Resteris valmib neist kiudmaterjal, mida nende omakordsed partnerid kasutavad ära lõnga, kangaste või tehniliste tekstiilide tootmiseks või hoopis ehitustööstuses, kus tekstiilikiudu kasutatakse nii isolatsiooni- ja komposiitmaterjalide ning akustiliste paneelide tootmiseks.

“Et väljundid püsiksid võimalikult väärtuslikuna, ongi üheks tingimuseks see, et sorteeriksime tekstiilid juba enne ümbertöötlusesse suunamist koostise ja kvaliteedi poolest ära,” täpsustab ta. 

Sorteerimine on Jaagundi sõnul aga juba tagajärgedega tegelemine. “Tegelikult tasub taaskasutusväljunditele mõelda juba riideid hankides, kui kaalume millisest materjalist riideid osta ja kas üldse? Kõige jätkusuutlikum on valida ajatu lõikega esemed, mis on valmistatud kvaliteetsest ja vastupidavast materjalist ja mille eluiga saab parandamisega veelgi pikendada. Usun, et jätkusuutlik liikumine annab hea tõuke, et iga valdkond mõtleks läbi, kuidas saaksime liikuda ostukeskselt ettevõtluselt teenuslahendusteni. Täna juba oskame luua autode rendivõrgustikke ja nutiseadmeid rentida, et neid vastavalt vajadusele kasutada, siis sedasama saab ju teha nii vaipade, tööriiete kui ka puhastustekstiilide puhul ja ka teistes valdkondades,” leiab Jaagund.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.