Euroopa Liit piirab suure keskkonnamõjuga elegaasi kasutust

Elektri jaotusvõrgus on kasutusel lülitid, mis on täidetud elegaasiga. Foto: Madis Veltman / Postimees

Euroopa Liit võttis täna vastu senisest rangemad õigusnormid elegaasi ehk fluoritud gaaside (F-gaaside) ja osoonikihti kahandavate ainete kasutamise kohta.

Elegaas (ka väävelheksafluoriid, lühendatult SF6) on äärmiselt suure keskkonnamõjuga ja atmosfääri jõudes võib seal püsida tuhandeid aastaid. Isegi väikesed elegaasi lekked võivad summeerudes põhjustada ränki tagajärgi.

Praegu moodustavad nendega seotud heitgaasid üle 3% EL-i kasvuhoonegaaside koguheitest. Uued määrused võimaldavad 2050. aastaks kõrvaldada veel 500 miljonit COekvivalenttonni, mis on võrreldav Prantsusmaa ja Belgia aastase koguheitega.

Uute normidega keelatakse 2050. aastaks kõige levinumate F-gaaside ehk fluorosüsivesinike (HFC) kasutamine. Samuti vähendatakse märgatavalt kehtivaid kvoote, piirates aasta-aastalt fluorosüsivesinike importi ja tootmist.

Aastaks 2030 vähendatakse EL-is turule lastavate fluorosüsivesinike kogust 95% võrreldes 2015. aasta tasemega ning sajandi keskpaigaks kõrvaldatakse need turult täielikult.

Samuti piiratakse kõigi F-gaaside kasutamist seadmetes, mille jaoks on olemas kliimasõbralikud alternatiivid. Sellisteks on näiteks soojuspumbad, energiaülekande jaotusseadmed ja tervishoiusektoris kasutatavad tooted. Uued normid vähendavad ka F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete heidet vanades ja renoveeritavates hoonetes.

Et ergutada kliimasõbralike seadmete eksporti ja vältida kahjulike toodete laskmist maailmaturule, on uute määrustega keelatud suure globaalse soojendamise potentsiaaliga külmaaineid kasutavate vananenud seadmete eksport EL-ist. See saadab selge signaali tootjatele ning ergutab neid suunama oma investeeringuid kliimasõbralikesse alternatiividesse. Samuti stimuleerib see innovatsiooni ja puhta tehnoloogia arendamist. 

Kliimasõbralike seadmete turu laienemisega hakkavad hinnad oodatavalt langema ning uued seadmed toovad üldjuhul kaasa suurema energiasäästu tänu paremale energiatõhususele toodete kasutusea jooksul.

F-gaasid ja osoonikihti kahandavad ained on inimtekkelised kasvuhoonegaasid, mis soodustavad atmosfääri sattumisel globaalset soojenemist, ning on sageli mitu tuhat korda tugevama toimega kui süsinikdioksiid (CO2). Osoonikihti kahandavad ained kahjustavad ka osoonikihti, mis kaitseb Maad päikesest lähtuva ohtliku ultraviolettkiirguse eest. Mõlemat ainerühma on traditsiooniliselt kasutatud näiteks jahutus- ja kliimaseadmetes, isolatsioonis, tulekaitses, elektriliinides ja aerosoolides.

Euroopa Parlament kiitis uued määrused heaks 16. jaanuaril ja tänane hääletus EL-i nõukogus viib seadusandliku protsessi lõpule. Määrused jõustuvad 20 päeva pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Iga Eestisse rajatud päikese- ja tuulepark suurendab taastuvenergia osakaalu ja vähendab süsinikujälge. Samas on tarbijatele elektrit viivas jaotusvõrgus kasutusel lülitid, mis on täidetud ühe kõige kahjulikuma kasvuhoonegaasiga – elegaasiga.

Näiteks Eleringil on 155 alajaama ja kaks konverterjaama. “Alajaamade käitamisel kujutavad kõige suuremat keskkonnaohtu trafodes ja muudes seadmetes sisalduv õli ning seadmete kasutatav elegaas (SF6),” seisab Eleringi veebilehel.

Elektriinsener, Eaton Eesti müügijuht Ragnar Roos kirjutas hiljuti Rohgeeniuses, et need tonnid ja alajaamade lülitid võivad tavainimeses segadust tekitada. “Võrdlusmomendi loomiseks võiks vaadata autosid, mille CO2-emissioonist viimasel ajal palju räägitakse. Keskmine uus sisepõlemismootoriga auto eraldab süsinikdioksiidi umbes 150 g/km ehk 0,00015 tonni/km. Kui auto sõidab aastas näiteks 15 000 km, saame tulemuseks ainult 2,25 tonni CO2-gaasi aastas,” selgitas ta.

Keskkonnaohust hoolimata kasutatakse elegaasi jaotusvõrgu lülitites selle heade isolatsiooniomaduste pärast. Samuti on need lülitid võrreldes alternatiivsete lahendustega soodsamad, seega on need kasutusel paljude riikide jaotusvõrkudes. Taolised lülitid võimaldavad ohutut lülitusprotsessi eeldusel, et lüliti on terve ega leki. Samuti võimaldab elegaasi kasutamine teha lülitusseadmed kompaktseks ning seega on võimalik ehitada üsna väikseid alajaamahooneid. 

Elegaasi kasutatakse lisaks alajaamadele külmutus-, kliima- ja meditsiiniseadmetes. Suure keskkonnamõju tõttu on gaasi käitlemise reeglid ranged. Kuigi teadaolevalt ei ole Eestis elegaasi lekkeid registreeritud, tuleb selle ohuga arvestada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.