Hundiuurija Laura Kiiroja sõnul ei ole siinne hundi asurkond soodsas seisundis, mistõttu ei tohiks lubada niivõrd vilgast küttimist.
Rohegeenius kirjutas eelmisel nädalal, et halduskohus peatas osaliselt hundijahi, andes loa küttida senise 140 hundi asemel 72 looma. Kiiroja sõnul oli MTÜ Eesti Suurkiskjate esitatud kaebuse ajendiks aastakümneid Eestis arutlusel olnud hundi asurkonna seisund.
“Küsimus on selles, kas Eesti huntidele on minimaalselt elujõuline populatsioon piisav?” tõstatas Kiiroja küsimuse Looduskalendris. “Või peaks keskenduma hundi asurkonna puhul hoopis suurusele, mis võimaldaks tal toimida ökosüsteemi tugiliigina?”
Kiiroja sõnul on hundi elu karm: seda tunnistab asjaolu, et susi keskmine oodatav eluiga on Eesti looduses keskmiselt 1,9 aastat. Võrdluseks toob ta USA Yellowstone’i rahvuspargi, kus hundid on kaitse all ja nende keskmine eluiga on neli-viis aastat. “Perspektiivi hundi potentsiaalsele elueale pakub ka tõsiasi, et vanimad kütitud võsavillemid on Eestis olnud 14aastased,” lisas ta.
Hundi madalat keskmist eluiga saab seostada tugeva küttimissurvega. Keskkonnaagentuuri seirearuanded näitavad, et iga-aastane küttimissurve on olnud keskmiselt 30-50 protsenti populatsioonist.
“Ideaalis võiks olla huntide ohjamine korraldatud viisil, mis tagaks jahisurve koondamise probleempiirkondadele,” kirjutas Kiiroja. “Loodusmaastikel peaks säilitama terved ja elujõulised hundikarjad, kus vanemhundid elaksid piisavalt kaua, et anda järeltulijatele vajalik väljaõpe ning karjad saaksid püsivalt oma territooriumi kaitsta.”
Praegu kannatavad küttimise all ka hundikarjad, kes ei tekita inimestele probleeme. “See tekitab olukorra, kus jahi käigus laiali löödud karjade ellujäänud liikmed (kelleks on sageli noored hundid) on sunnitud uue partneri või elukoha otsinguil ringi rändama. Nii on kahjuks ka probleemsed isendid altid tekkima.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
