Uuring selgitas välja, kuidas satuvad vette juba ligi kümme aastat tagasi keelustatud umbrohutõrjevahendite jäägid.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Ann Riisenbergi sõnul oli pikka aega selgusetu, kust jõuavad meie vette taimekaitsevahendite toimeaine kloridasoon ja selle laguprodukt kloridasoon-desfenüül. Euroopa Liidus on neid aineid sisaldavad umbrohutõrjevahendid keelatud juba 2014. aastast. Selguse saamiseks tellisid keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium Eesti Maaülikoolilt uuringu.
„Uuring kinnitas, et kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli allikaks on pinnasesse kogunenud jääkreostus,“ ütles Riisenberg. „Pärit on see aastakümnete tagusest laialdaselt levinud peedikasvatusest, kus kloridasooni kasutati umbrohutõrjevahendina.“
Maaülikool võttis uuringut tehes proove neljal pilootalal: Viljandimaal Olustveres, Jõgevamaal Adaveres ja Nõmaveres ning Tartumaal Mõras. Proove ei võetud ainult pinna-, põhja-, ja joogiveest, vaid ka mullast ja sõnnikust ning loomade söödast.
Tahkest ja vedelsõnnikust uuritavaid jääke ei leitud. Küll aga leidub kloridasooni ja selle laguainet künnikihis ja eelduste kohaselt ka sügavamates kihtides, kust see leostub põhjavette.
Kloridasoon-desfenüüli leidumine joogivees inimese tervisele ohtlik pole, sest ainetele kehtivaid piirväärtusi ei ole reaalne joogivee ja toidu kogustega ületada. Arvutused näitavad, et 100 kg kaaluv inimene peaks selleks iga päev tarvitama sadu liitreid neid aineid sisaldavat vett.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
