Keskkonnaamet kaalub edaspidi angerjate asustamisloast keeldumist

Selline on klaasangerjas, mida püütakse välja Lääne-Euroopa rannikult ja tuuakse Eestisse, et need siinsetesse mageveekogudesse asustada. Foto: National Trust Carl Brooker / SWNS / Scanpix

Keskkonnaameti peadirektor esitas täna riigikogu keskkonnakomisjonile põhjendused, miks muuta klaasangerjate ümberasustamiseks lubade andmise tingimused edaspidi märksa rangemaks või kaaluda kahtluste korral lubadest keeldumist.

Keskkonnaamet ei ole kunagi angerjaid ümber asustanud, kuid on taotlejatele välja andnud kalade ümberasustamiseks vajaliku loa. Sel nädalal kalamaimude transportimisel kraanivee kasutamise tõttu hukkunud klaasangerjate juhtum seab aga lubade andmise tulevikus kahtluse alla. 

„Selle nädala jooksul on kerkinud tõsiseid kahtluseid selle osas, kas kalurite oskused on piisavad, et tagada angerjamaimude edukas ümberasustamine. Kalurite endi poolt väljendatud kahtlused nende endi valitud aja ja viisi suhtes ei anna kindlust, et projekti käigus Eestisse toodud kalamaimud on kindlates kätes. Keskkonnaamet ei saa aga võtta vastustust kalameeste käitumise eest, seega on ümberasustamise loa andmine tulevikus tõsise küsimärgi all,“ ütles Vakra.

Angerjamaimude asustamise aeg ja viis on olnud projektimeeskonna valik. Aastaid kestnud projekti kestel on asustatud miljoneid kalamaime, viimaste aastatel reeglina just talvel ja jääkatte alla. Välja püütud angerjasaagid on omakorda andnud tunnistust asustamise edukusest. Maaülikooli teadlaste hinnangul on talv kalade ümberasustamiseks sobiv, kuid tänavu põhjustas ligi 10% Eestisse toodud maimude hukkumise kraanivee kasutamine nende transpordil.

„Klaasangerjate ümberasustamise projekt on aastakümneid põhinenud teadlaste ja kalameeste koostööl ja usaldusel. Keskkonnaametil on projektiga seoses kaks olulist ülesannet: esiteks, jälgida seda, et ohustatud liiki asustatakse veekogudesse, kust angerjatel on võimalus pääseda oma kudealadele; ning teiseks, välistada angerjamaimude jõudmine mustale turule,“ ültes keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Looduslikku veekogusse kalade ümberasustamise loa väljaandmist võrdles Vakra jahilubade või tuulikute rajamiseks vajalike lubade väljaandmisega.

Tänavu toodi angerjate ümberasustamise projekti käigus Eestisse üle 300 kg ehk ligikaudu miljon angerjamaimu. Ümberkaalumise järel otsustasid kalamehed kolme Vooremaa järve viimiseks lisada maimude konteinerisse järveveest märksa soojemat kraanivett, mis põhjustas maimudel termošoki ning tõenäoliselt ka hapnikupuuduse. Allveekaamera vaatlustel leiti nende kolme järve asustuspaikades hulgaliselt surnud angerjamaime, mis annab põhjust uskuda, et suurem osa ligi 30 kilost kolme Vooremaa järve viidud maimudest vale ümberkäimise tõttu hukkus. 

Vagula järve transportimiseks ning Võrtsjärve asustatud maimudele kraanivett ei lisatud ning seal on asustamine hinnatud edukaks. Võrtsjärve asustati 263 kg ehk ligikaudu 800 000 ning Vagula järve 8 kg ehk ligikaudu 28 000 klaasangerjat.

Euroopa angerjaid ei ole võimalik kunstlikult paljundada, seega on populatsiooni kasvatamise ainus võimalus angerjamaimude püüdmine ja ümberasustamine pärast nende laskumist kudealadelt Sargasso meres. Maimude laskumine ja võimalik püügiaeg jääb detsembri ja märtsi vahele.

Asustamise projekti veab ja asustamist korraldab mittetulundusühing Võrtsjärve kalanduspiirkond, Keskkonnainvesteeringute keskus rahastab projekti kalapüügitasudest kogutud summade eest.

Keskkonnaameti peadirektor jälgis 11. jaanuaril Võrtsjärvel angerjamaimude ümberasustamist vaatlejana.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.