Vahel, kui loodus mängib inimese ja tehnika üle, satuvad halvad asjaolud ühte hetkesse. Saareelanikele on see tuttav: praamiliiklus on seiskunud, merel on rüsijää ja üle valge libeda mandrile ei saa. Päästekopter on hõivatud muu tööga või on ilmaolud lennuks sobimatud. Kui saarel vajab kiiret arstiabi eluohtlikus seisus inimene, on tulemuseks nii-öelda ideaalne hädaolukord. Meedikud ei pääse saarele ja sealt koos patsiendiga tagasi mandrile.
Keerulistes oludes päästetööks on Lääne-Eesti rannikualal kõiksugu võimekusega vees, jääl ja maal liikuvat tehnikat, aga üks päästeingel oli seni puudu – selline, kuhu saab peale võtta meedikud ja patsiendi ning millega saab soojal ajal ragistada roostikus põlvesügavuses vees või külmal ajal kihutada mööda jääd, ületada lahvandusi ja kevadist jääsuppi.
Nüüd on seesugune päästesõiduk olemas – inimesekõrguse propelleriga tiivikliugur. Samalaadseid on Eestis mujalgi, aga ükski neist ei ole ehitatud spetsiaalselt nii raskesti ligipääsetavates oludes päästetööks kui ka meditsiinitranspordiks.
Eelmisel nädalal tegid Läänemaa Haigla, mis on Haapsalu linna ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ühine sihtasutus, töötajad tiivikliuguriga proovisõidu Rohukülast mõne kilomeetri kaugusele Hobulaiule. Laid on vähem kui poolel teel Vormsile, mille elanike tagala kaitsmine kriisiolukorras on üks tiivikliuguri ülesannetest.
“Igasugust võimekust võib ju olemas olla, aga kui keegi sellest ei tea, siis ei ole sellest ka kellelegi abi,” ütles Lääne-Eesti vabatahtlikku reservpäästerühma juhtiv Janno Aser.
Tiivikliuguri proovisõidul oli soojas kabiinis kaheksa inimest. Ühe arstiabi vajava patsiendi transportimise korral võtab sõiduk peale viis inimest: kaks päästjat, kaks meedikut ja abivajaja.
“Jää moodustumise ja lagunemise aeg on see, kus temast on kõige rohkem kasu,” selgitas Lääne-Eesti vabatahtlikku reservpäästerühma liige Ago Vimm. “Suvel saab teha otsinguid madalas vees, niisama vee peale pole temaga mõtet minna.”
Tiivikliugur võimaldab päästjail minna rannikualal sinna, kuhu on vaja minna, mitte sinna, kuhu loodus ja ilmatingimused minna lubavad. “Kui on vaja madalasse vette otsima minna, siis paadiga sinna ei lähe. Tema läheb igal poolt üle,” lisas Janno Aser.
Soomes Arctic Airboatsis ehitatud alus on korra juba päästetöödel osalenud. “Inimene jäi mererannal jalutades kadunuks ja kahtlustati, et ta on äkki jää peale läinud,” rääkis Janno Aser. “Politsei tellis meid, et saaks rannikuäärt vaadata ja et teistel päästjail oleks ka kindlustunne olemas, sest nad olid oma ATV-ga jää peal otsimas. Kui midagi juhtub, siis meil on jää peal reaalne päästevõimekus. Lõpuks inimene leiti ikkagi maa pealt, aga tavaliselt otsingutega ongi nii, et kui sa ei tea, kus ta on, siis tuleb läbi vaadata kõik alad, et välistada need paigad, kus teda ei ole.”
Tiivikliugur Henrik:
- Tiivikliuguri edasi-tagasi reis Vormsile võtab väga keerulistes oludes maksimaalselt tunni, tavapäraselt oluliselt vähem.
- Aluse kiirus veel on kuni 90km/h ja jääl kuni 130 km/h. Optimaalne ja patsiendi seisundit arvestav kiirus on 45–55 km/h.
- Alus on valmistatud ujuvast kõrgmolekulaarsest polüetüleenist. See on kulumiskindel ja tugev.
- Alus maksis 58 560 eurot. Sellest 50 164 eurot saadi MTÜ Kodukant Läänemaa kaudu LEADER meetmest.
- PPA kattis omafinantseeringust 6716 eurot, Lääne-Eesti vabatahtliku reservpäästerühma omafinantseering oli 1679 eurot.
Hüdrokopter või tiivikliugur
Tiivikliugur on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja ka märjal maapinnal, kirjutab Mereviki.
Tiivikliuguri käituriks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab sisepõlemismootor, lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel.
Praegu laialdaselt levinud nimetus “hüdrokopter” kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin “kopter” tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – hõljukil ja glisseril.
Tiivikliugur on merekeele nõukoja soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui politsei- ja piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna “hüdrokopter”. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk õhkkruvi tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast “heli+kopter”. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka helix (keere) + pteron (tiib).
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
